Loe, millised on liikvele läinud eluohtliku Marburgi viiruse sümptomid

Marburgi viirus põhjustab raskeid sümptomeid. Foto: Shutterstock

Saksamaa teatas 2. oktoobril Saksamaa, et kaks Rwandast naasnud reisijat isoleeriti Hamburgis, kuna nad viibisid Rwandas meditsiiniasutuses, kus raviti Marburgi viirushaigusega patsiente. 3. oktoobril oli teada, et nende testid on negatiivsed.

Rwanda tervishoiuministeerium teatas 27. septembril esimesest Marburgi viirushaiguse (MVD) puhangust riigis. 2. oktoobri seisuga oli kokku teatatud 36 haigusjuhtumist, sealhulgas 11 surmajuhtumist.

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC) vahendab, et Rwandas viiakse läbi epidemioloogilist uurimist, sealhulgas jälgitakse inimesi, kellega nakatunutel on olnud kontakt. Puhangu levikut üritatakse piirata ka ennetusmeetmete tõhustamisega.

Marburgi viirus levib otsese kontakti kaudu sümptomitega haigete kehavedelike teel. Kaudne kokkupuude nakatunu vere või kehavedelikega saastunud pindade ja materjalidega, nagu riided, voodipesu ja meditsiiniseadmed, võib samuti põhjustada viiruse edasikandumist, vahendab ECDC.

MVD inkubatsiooniperiood on tavaliselt viis kuni kümme päeva. MVD algab tavaliselt järskus, koos mittespetsiifiliste gripilaadsete sümptomitega, nagu kõrge palavik, tugev peavalu, külmavärinad ja halb enesetunne. Enam kui pooltel nakatunutest halveneb seisund kahe kuni viie päeva jooksul. Seda iseloomustavad seedetrakti sümptomid, nagu isutus, ebamugavustunne kõhus, tugev iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Rasketel juhtudel võib tekkida lööve ja verejooks erinevatest kehapiirkondadest.

Euroopa majanduspiirkonna riikide peetakse kodanike nakatumise tõenäosust Rwandas madalaks. Haiglates on nakatumise oht mõõdukas. Kui Marburgi viirusega nakatunu tuleb Euroopa majanduspiirkonna riikidesse, on edasise leviku tõenäosus väga madal, kui rakendatakse sobivaid meetmeid.

Soovitused reisijatele

• Vältige kontakti MVD sümptomitega inimestega (näiteks palavik, oksendamine, kõhulahtisus, verejooks) ja nakatunud inimeste kehavedelikega saastunud pindadega.
• Vältige tervishoiuasutuste külastamist MVD-leviku piirkondades, kui see pole hädavajalik.
• Vältige nahkhiirte elupaiku (nt koopaid, kaevandusi) ja kokkupuudet metsloomadega, sealhulgas ahvide, antiloopide, näriliste ja nahkhiirtega. Samuti hoiduge metsloomaliha tarbimisest.
• Rwandast naasnud reisijad peaksid sümptomite ilmnemisel otsima viivitamatult arstiabi ja mainima oma reisiajalugu ning võimalikku kokkupuudet.

Marburgi viirus esineb teatud loomaliikidel mitmes Sahara-taguses riigis. Viiruse edasikandumine loomadelt inimestele on haruldane, kuid võib viia inimestevahelise levikuga puhanguteni. Marburgi viirus ei levi õhu kaudu ja ei ole nakkav enne sümptomite ilmnemist.

Marburgi viirusega nakatunute suremus on kõrge

Marburgi viirushaigus on eriti ohtlik nakkushaigus. Kõrget palavikku, sisemisi verejookse ja siseorganite kahjustusi põhjustava haiguse suremus võib olla kuni 90 protsenti.

Esimene haiguspuhang registreeriti 1967. aastal Saksamaal Marburgis ja Frankfurtis ning Belgradis (endine Jugoslaavia). Haigestus 31 laboratoorsete uuringutega tegelevat inimest, kellest seitse suri. Nakatumine toimus Ugandast sissetoodud rohepärdikutelt (Cercopithecus aethiops).

Eestis ei ole seni nakkust diagnoositud.

Allikas: Terviseamet