:format(webp)/nginx/o/2024/10/06/16401845t1h0852.jpg)
Rohkem kui 80 protsenti ukrainlastest nõustub täielikult või osaliselt, et alates Venemaa sissetungi algusest on nende lähedaste ja tuttavate vaimne tervis oluliselt halvenenud ning vaid 10,7 protsenti ei näe oma lähikondsete seas märke sellisest halvenemisest, selgub reedel avaldatud uuringust.
Ukraina lõunapiirkondades nägi oma lähikondlaste vaimse tervise olukorra halvenemist ligi 90 protsenti vastanutest, selgub Riikliku Pedagoogikateaduste Akadeemia Sotsiaal- ja Poliitilise Psühholoogia Instituudi ja Ukraina Poliitiliste Psühholoogide Assotsiatsiooni ühisuuringust.
Ida-Ukrainas on olukord veidi parem, halvenemisest andsid teada 75,2 protsenti vastanutest.
Veerand vastanutest (25,1 protsenti) usub, et sõja ajal ei ole vaja vaimse tervise eest hoolt kanda, on palju tähtsamatki teha. Peaaegu 64 protsenti ei nõustu sellega.
72 protsenti 18–29-aastastest vastajaist ei nõustu, et sõja ajal tuleb vaimse tervise eest hoolitsemine olulisemate asjade nimel edasi lükata, vanemate kui 56-aastaste seas arvab nii üle poole (57,4 protsenti).
Samuti märgiti uuringu tulemustes, et ühiskond on mures sõjaväelaste psühholoogilise seisundi pärast. Rohkem kui pooled vastanutest (51,7 protsenti) nõustuvad täielikult ja 35 protsenti osaliselt, et kõik sõjategevuses osalenud sõjaväelased vajavad psühholoogilist eriabi.