Kliendi tervisest lähtuvad õe sekkumised
Elutähtsate näitajate jälgimine. Õde jälgib pidevalt kliendi elutähtsaid näitajaid, et tagada kliendi stabiilsus ja heaolu.
Laboratoorsete analüüside tegemine. Õde viib läbi glükoosi- (fP-Gluc) ja uriinianalüüsi testribaga.
Suu- ja silmahooldus. Õde pakub suu- ja silmahooldust, et ennetada ja ravida võimalikke infektsioone ja probleeme.
Pneumoonia profülaktika. Õde tegeleb kopsupõletiku ennetamisega, et vältida selle tekkeriski.
Asendravimeetodid ja dehüdratsiooni ennetamine. Õde rakendab asendravimeetodeid ja ennetab vedelikupuudust, et tagada hoolealuse hea tervis.
Füsioteraapia elementide rakendamine. Õde rakendab füsioteraapia elemente, et toetada kliendi liikumisvõimet ja lihasjõudu.
Haavaravi ja sidumine. Õde tegeleb haavaraviga ja haavade sidumisega, et soodustada nende paranemist.
Jahutavad ja soojendavad protseduurid. Õde viib läbi jahutavaid ja soojendavaid protseduure, et leevendada valu ja ebamugavustunnet.
Veresuhkru mõõtmine. Õde mõõdab veresuhkrut.
Erimenüü vajaduse hindamine. Õde hindab erimenüü vajadust ja teeb ettepanekuid dieedi kohandamiseks vastavalt terviseseisundile.
Vaimne tervis. Õde hindab perioodiliselt hoolekandes elavaid inimesi võimalike dekompenseeritud haigusseisundite, dementsusest tingitud väljendunud seisundite ja muude haigusseisundite asjus, kasutades selleks tõenduspõhiseid meetodeid.
Elukeskkonna ja abivahendite hindamine. Õde hindab elukeskkonda ja abivahendite vajadust ning teeb ettepanekuid vajalikeks ümberkorraldusteks ja abivahendite soetamiseks ning võimalusel väljastab abivahendikaardi.
Kõik õendustegevused tuleb dokumenteerida. Õde püstitab tõenduspõhiseid õendusdiagnoose, tegutseb eesmärgile orienteeritult, planeerides õendussekkumised, ning esitab epikriise. Lisaks on õde vastutav nakkustõrjejuhendite järgimise eest hoolekandeasutuses, korraldades selleks vajadusel ka koolitusi asutuse töötajatele.
Eelnevalt nimetatud muudatused – õendusteenuse rahastamine tervisekassa poolt ja uus teenuse kirjeldus – nõuab erihoolekandeasutustelt nii personali kui ka infrastruktuuriga seotud ettevalmistusi. Uued nõuded ja kvalifikatsioonitingimused on loodud eesmärgiga parandada õendusteenuse kvaliteeti ja tagada elanike ohutus. Seega on oluline, et kõik erihoolekandeasutused alustaksid valmistumist juba praegu, et olla valmis 2025. aasta uuendusteks.