Alzheimeri tekkeriski võib suurendada levinud oht

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Umbes poole miljoni inimese haigusajaloo uurimine viitas, et tõsised viirusnakkused, nagu entsefaliit ja kopsupõletik, suurendavad neurodegeneratiivsete haiguste tekkeriski, näiteks Parkinsoni ja Alzheimeri tõve, vahendab Science Alert.

Teadlased uurisid umbes 450 000 inimest. Ajakirjas Neuron avaldatud uuring näitas, et viirusliku entsefaliidiga (ajupõletik) patsientidel oli 31 korda suurem tõenäosus haigestuda Alzheimeri tõppe. Näiteks 406st entsefaliidi juhtumist arenes 24-l ehk umbes kuuel protsendil Alzheimeri tõbi.

Inimestel, kes olid pärast grippi nakatumist kopsupõletiku tõttu haiglaravil, ilmnes samuti suurem vastuvõtlikkus Alzheimeri tõvele, dementsusele, Parkinsoni tõvele ja amüotroofsele lateraalskleroosile (ALS). Samuti leiti seoseid soolenakkuste, meningiidi ja vöötohatise (varicella-zosteri viirus) vahel, mis kõik võivad soodustada mitmete neurodegeneratiivsete haiguste teket.

Juba 2022. aastal avaldatud uuringus leiti, et Epsteini-Barri viirus suurendab hulgiskleroosi riski 32 korda.

Uues uuringus luubi all olnud viirustest 80 protsenti suutsid läbida vere-ajubarjääri.

Teadlased märkisid, et mõne haiguse, nagu gripi, vöötohatise ja kopsupõletiku vastu, on olemas vaktsiinid, mis võivad märgatavalt vähendada haiglaravi vajadust ja seega võib vaktsineerimine vähendada neurodegeneratiivsete haiguste riski.

USA riiklikus vananemisega seotud uuringuid tegevas instituudis (NIA) töötav teadustöö vanemautor Michael Nalls märkis, et teadlased on aastaid otsinud seoseid konkreetsete neurodegeneratiivsete haiguste ja viiruste vahel. Nüüd kasutasid nad andmetepõhist lähenemist, et korraga tuvastada kõik võimalikud seosed.

Kuigi uuring ei suuda näidata otsest põhjuslikku seost, toetab see teooriat, et viirusnakkused ja närvisüsteemi põletik võivad olla neurodegeneratiivsete haiguste levinud ja välditavad riskitegurid.