/nginx/o/2024/10/09/16406324t1h9475.jpg)
Mitmetes uuringutes on näidatud, et osa isheemilisse insulti haigestunud patsientidest on mõni aeg enne insuldinähtude kujunemist kukkunud ja viibinud erakorralise meditsiini osakonnas, kust nad on saadetud koju, kuna ägeda haigestumise tunnuseid ei leitud.
New Yorgi Cornelli ülikooli Weilli meditsiinikolledžis tehtud uuringus vaadeldi kukkumise ja isheemilisse insulti haigestumise seoseid. Analüüsiti aastatel 2026–2020 isheemilise insuldi tõttu hospitaliseeritud 90 592 patsiendi andmeid.
Neist 5250 patsienti (5,8%) oli poole aasta jooksul mõni aeg enne insuldi teket viibinud kukkumise tõttu EMOs ja sealt ägedate haigusnähtude puudumisel koju lubatud. Võrreldes patsientidega, kel polnud fikseeritud kukkumist enne insuldi teket, olid enne insulti kukkunud patsiendid vanemad (74,7 aastat vs. 70,8 aastat), sagedamini naised (61,9% vs. 53,4%), neil esines rohkem kaasuvaid haigusi. Patsiendid, kes enne insuldi teket olid kukkunud ja EMOs viibinud, haigestusid isheemilisse insulti kõige sagedamini kuni 15 päeva möödudes kukkumisest. Võrreldes kontrollrühmaga (insult oli kujunenud aasta möödudes kukkumisest) oli insuldirisk vahetult kahe nädala vältel pärast kukkumist 2,7 korda suurem ja vähenes aja möödudes kukkumisest.
Uuringu andmeil võib kukkumine olla tõsine lähiajal insuldi tekkele viitav olukord. Kukkumise tõttu EMOsse pöördunud patsiente tuleb hoolikalt uurida võimalike insuldi riskitegurite suhtes, pöörates tähelepanu ka varjatud rütmihäirete ja aju transitoorse isheemilise ataki võimalusele, kirjutab Eesti Arst.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)