TAI juht Annika Veimer: vaimne tervis on ühiskonna peegel

Annika Veimeri sõnul on hea vaimse tervise säilitamine või saavutamine muutunud paljudele aina keerulisemaks. Foto: TAI

Ülemaailmse vaimse tervise päeva puhul on hea endalt küsida, milline on meie vaimse heaolu seisund ja kuidas see meie igapäevaelu mõjutab. Selline peegeldus on vajalik kõigile. Samuti on paslik küsida – milline on meie ühiskonna vaimne tervis, kirjutab Tervise Arengu Instituudi (TAI) direktor Annika Veimer.

Aga mis vaimne tervis üldse on ja miks see on oluline? See ei ole ainult haiguste või häirete puudumine, vaid psühholoogiline ja emotsionaalne heaolu, mis hõlmab inimese võimet tulla toime igapäevaelu stressoritega, luua ja hoida positiivseid suhteid, töötada ning anda panus kogukonda. Kehv vaimne tervis tekitab seega probleeme nii inimesele endale kui ka laiemalt kogu ühiskonnale.

Pidev ebakindlus ja keerulised majanduslikud tingimused süvendavad paljudes ärevust ja kroonilist stressi, millele otsitakse leevendust alkoholist, tubakast ja nikotiinist, narkootikumidest või ülemäärasest nutivahendite kasutamisest.

Kas oleme halva vaimse tervise lõksus?

Viimaste aastate sündmused – pandeemia, sõda Euroopas ja majanduslik ebakindlus – on toonud selgelt esile, kui haavatav võib olla meie vaimne tervis. Statistika näitab, et ärevushäirete diagnoosimine on viimase paari aastaga kasvanud 15 protsenti ning 2022. aastal tundis depressiivsust pea iga kolmas Eesti inimene. Noorte hulgas on eriti märgatav korduvate masenduse ja kurbuse episoodide sagenemine. Ühelt poolt on positiivne, et vaimse tervise muresid osatakse üha rohkem märgata ja abi küsida, kuid teisalt süveneb mure halvenevate vaimse tervise näitajate ja sagenevate häirete diagnooside tõttu.

Meid ohustab ühiskonnana halva vaimse tervise lõks. Hea vaimse tervise säilitamine või saavutamine on paljudele muutunud aina keerulisemaks. Kriisid ja keeruline majanduslik olukord süvendavad vaimse tervise probleeme. Kehvema vaimse tervisega ühiskond põhjustab üha suurenevaid kulutusi ja ühiskonda panustamine väheneb. Kas ja kuidas on sellest lõksust võimalik välja pääseda?

Tervisekäitumine mõjutab vaimset tervist ja vastupidi

Me teame tänapäeval üsna hästi, mis vaimset tervist mõjutab ja neid tegureid on palju. Osa neist on geneetilised, osa peituvad inimeste oskustes, teadmistes ja käitumises. Lisaks mõjutavad inimese vaimset tervist tema suhted teistega ning kõige laiemas paketis on kõikvõimalikud elukeskkonnast ja ühiskonnast tulenevad tegurid.

Meie igapäevased valikud – toitumine, uni, kehaline aktiivsus ja uimastite tarvitamine – mõjutavad otseselt meie vaimset tervist. Samas mõjutab kehv vaimne tervis meie tervisekäitumist. Pidev ebakindlus ja keerulised majanduslikud tingimused süvendavad paljudes ärevust ja kroonilist stressi, millele otsitakse leevendust alkoholist, tubakast ja nikotiinist, narkootikumidest või ülemäärasest nutivahendite kasutamisest. Need harjumused aga vaid süvendavad vaimse tervise probleeme.

Uni on üks olulisi, kuid sageli alahinnatud tegureid, mis heaolu mõjutab. Eestis on uneprobleemid eriti levinud noorte seas – suisa kolmandik kooliõpilastest kannatab kroonilise unepuuduse all ning see mõjutab lisaks vaimsele tasakaalule ka õppimisvõimet ja sotsiaalseid suhteid. Samas võivad uneprobleemid olla ka esimene märk sellest, et stress on kuhjumas.

Olulised on ka sotsiaal-emotsionaalsed oskused, mis aitavad inimestel tulla toime emotsioonide ja stressiga, luua ja hoida suhteid, taastuda raskusest ja suhetega toime tulla. Kui neid oskusi arendatakse juba noores eas, vähendab see riski sattuda vaimse tervise probleemide või sõltuvuste lõksu.

Kogu ühiskond peab nägema oma vastutust vaimse tervise edendamisel

Jah – vaimse tervise olukord Eestis on halvenenud ja sellest ei saa mööda vaadata. Ometi annab teema keerukus ka võimaluse.

Tervise edendamine ei toimu ainult tervishoiusektoris – vaimset heaolu «luuakse» igal pool: kodudes, töökohtades, koolides, lasteaedades, omavalitsustes ja riiklikes asutustes. Igaüks saab alustada väikestest sammudest, olgu selleks pikem ööuni või piisav igapäevane liikumine, suuremal määral suhetesse panustamine ja lähedastest hoolimine või koolides laste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine.