Arst avaldab, mis on peamine kroonilise valu tekkimise põhjus

Kroonilise valu puhul on väga hea füsioteraapia. Foto: Shutterstock

Eestlased on kanged ja arvavad, et valu peab kannatama. See võib aga kaasa tuua kroonilise valu.

Kroonilise liigese- ja lihasevaluga patsientide aitamine on igapäevatöö kaalukas osa, nendib Confido reumatoloog Liis Puis. Arst jagab, mis võib aidata kroonilisest valust hoiduda ja mida on mõistlik selle vastu teha.

Mis on krooniline liigese- ja lihasevalu?

Krooniline valu on olukord, kus valu on kestnud vähemalt kolm kuud. Äge valu seevastu on tekkinud hiljuti ega ole veel kujunenud krooniliseks ehk pikaajaliseks probleemiks. Äge valu ei pruugigi krooniliseks kujuneda, kui põhjus on likvideeritav ja ravitav, näiteks on põhjustatud traumast või muust ajutisest põhjusest. Kui ägedat valu või selle põhjuseks olevat haigust ravitakse, saab vähendada krooniliseks kujunemise riski.

Kroonilise valu tekke peamine põhjus on ägeda valu ravimata jätmine.

Kuidas mõjutab krooniline valu elukvaliteeti?

Valu mõjutab elukvaliteeti vägagi, eriti ravimata valu ja ebaselge valu ehk olukord, kui patsient ei tea veel, miks tal midagi valutab.

Miks krooniline liigese- ja lihasevalu tekib?

Vahel tekib krooniline valu mingi haiguse foonil, siia alla võib näitena tuua peaaegu kõik põletikulised ja mittepõletikulised liigesehaigused ja -probleemid.

Vahel tekib aga patsiendile ootamatult valusündroom nii-öelda iseenesest ehk siis kroonilise valu teke võib olla ise haigus, selle põhjust aga analüüside või uuringutega ei leitagi. Viimase hulka kuulub ka fibromüalgia, mis on sümptomite kogum, mille keskmeks on laialdane valu. Selle selget põhjust veel täpselt ei teata ja eeldatavasti mängivadki seal muu hulgas rolli mitmed muutused aju tasandil, mis on seotud inimese psüühikaga.

Kas Eesti inimesed pöörduvad õigel ajal arsti poole?

Tavaliselt on inimese jaoks valu alarmeeriv sümptom ning üldiselt püsiv ja mittemööduv valu toob inimese arstile kiiremini kui muud probleemid, mis igapäevaelu niipalju ei sega. Kahjuks ikka on näiteid eriti visadest inimestest, kes kannatavad enne arsti juurde minekut kaua. Mõnikord loodetakse, et valu möödub ise – nii võib muidugi vahel ka minna. Vahel on raskusi meditsiinisüsteemi sisenemisel – kas ei teata, millise arsti poole pöörduda või pole õnnestunud piisavalt kiiresti saada arstiaega. Teinekord lihtsalt ignoreeritakse sümptomeid või proovitakse diagnoosimist edasi lükata.

Kui oluline on varajane diagnoos?

Palju oleneb valu põhjusest, kui kiire probleemiga on. Muidugi inimene ise ei oska hinnata, kui kiire asjaga on ning kindlasti on mõistlikum jõuda arstini pigem varem kui hilja. Ent teatud haigused vajavad väljakujunemiseks aega ja väga kiiresti arsti vaatevälja jõudes täpset diagnoosi panna ei saagi.

Liigesevaluga võiks ennast kiiremini arstile näidata, kui lisaks valule on probleemiks ka liigeseturse või mingid muud kehalised sümptomid.

Kas on märke, mida tasub enne arsti juurde minekut tähele panna, et hõlbustada probleemi põhjuse kindlaks tegemist?

Enne arstiga kohtumist on hea, kui inimene on kodus rahulikult oma kaebused läbi mõelnud: millal täpselt valu algas, kas ta ise oskab selle tekke algust millegagi seostada (trauma, haigused, stress vms), kas ja kunas ta on kasutanud meetmeid valu leevendamiseks.

Toonitan – väga hea, kui inimesel on ükskõik mis arsti juurde minnes kaasas oma ravimite nimekiri, kui need ei püsi meeles. Alati ei saa loota arvuti peale, sest vahel arvutisüsteemid tõrguvad, vahel on seal palju ravimeid korraga ning selle põhjal ei tea me öelda, mida inimene reaalselt kodus võtab.

Millised on kroonilise liigese- ja lihasevalu ravivõimalused?

Palju sõltub haiguse põhjusest. On haiguseid, mida on võimalik välja ravida, on haiguseid, mida on võimalik ravimitega kontrolli all hoida, ja kahjuks on ka haiguseid, mida me ei oska veel välja ravida ning mille mõjutamine kiiresti ei ole alati lihtne. Siis tuleb hoopis ühiselt leida viisid, kuidas sümptomeid leevendada.

Üldiselt sobivad põletikuliste liigesehaiguste vastu külmaprotseduurid, aga mõnikord mitte. Inimene ise kindlasti ei peaks mõtlema, kas talle võiks külmaravi sobida, pigem võiks seda soovitada arst.

Ükskõik mis põhjusel tekkinud kroonilise valu vastu aitab füsioteraapia, vahel isegi rohkem kui ravimid.

Tervislikul ja mitmekesisel toidul on paljude haiguste ennetamisel võtmeroll. Kahjuks see, et stress mõjub negatiivselt paljudele haigustele ja valule, ei ole uudis. Stressi juhtimine aga paraku nii lihtne ei ole. Eks see ole ka põhjus, miks krooniline valu püsib – valu ja psüühika on omavahel tugevalt seotud.

Millised toimetulekustrateegiad on inimestel, kes peavad kroonilise valuga iga päev elama?

Enda liikumises hoidmine, füsioteraapia, taastusravi ning positiivne meelestatus on peamised nii-öelda vee peal hoidjad. Kliinilistel psühholoogidel, kes tegelevad kroonilise valu käsitlusega, on kindlasti palju kasulikke toimetulekustrateegiaid õpetada. See on ka põhjus, miks me tihti patsiente nende juurde suuname. Krooniline valu vajab peaaegu alati kompleksset käsitlust ja ravimitega üksi probleemi ei lahenda. Füsioteraapia ja kliiniline psühholoogia on kroonilise valu kontekstis sama olulised kui ravimid, tihti isegi tähtsamad.

Kuidas saavad pereliikmed ja sõbrad toetada lähedast, kes kannatab kroonilise valu käes?

Igapäevaelu näinuna julgen öelda, et peamine viga, mida tehakse ja mis tihti just süvendab inimese valusündroomi, on see, kui lähedased inimesed ei usu või arvavad, et inimene räägib ise oma valu suuremaks. Seega kindlasti tasub vältida lauseid: «Katsu hakkama saada»; «Asi ei ole nii hull». See ei aita kannatajat mitte kuidagi, pigem vastupidi. Mitte kellegi valukogemust ei saa hinnata kõrvalt, veel vähem anda sellele hinnangut.

Pigem tuleks pakkuda abi spetsialistideni jõudmisel, kui on näha, et inimene on hädas ega oska ise abi otsida.

Kas kroonilist valu on võimalik ennetada?

Kroonilise valu tekke peamine põhjus on ägeda valu ravimata jätmine. Eestlased on teadupärast kanged ja selliseid inimesi on omajagu, kes arvavad, et valu peab kannatama ja kannatamine on hea. Vastupidi. Valu ei pea kannatama, valu tuleb ravida.

Küsimus on muidugi selles, kuidas ravida, ja alati ei anna ainuõiget tulemust ravimid. Kui inimesel on probleeme valuga, mis kodustele meetmetele ei allu või kipub tagasi tulema, tuleks asja arutada oma arstiga.

Kuidas iga päev oma liigeste ja lihaste tervist toetada?

Paljusid probleeme saab ennetada, kui olla kehaliselt aktiivne, samas vältida vigastusi, olla normaalkaalus ja süüa mitmekesist sööki. Tegelikult neidsamu lihtsaid põhitõdesid, mis on paljude haiguste ennetamise verstapostid, on inimestel reaalses elus kõige raskem jälgida. Tihti oodatakse nn imeravimeid, aga vahel on enda elustiili korrigeerimine kõige parem imeravim.