Riskirühmadele mõeldud gripivaktsiin on kohal

Riskirühma kuuluvad kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Foto: Shutterstock

Terviseameti teatel on Eestisse jõudnud riskirühmadele mõeldud gripivaktsiini annused. «Gripivaktsiin on tasuta hoolekandeasutuste elanikele, kõigile üle 60-aastastele, lapseootel naistele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda,» selgitas Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.

Vaktsineerida saab perearstikeskustes, mitmetes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti.

Viiruste kõrghooajal haigestub Eestis gripiviirusesse kümneid tuhandeid inimesi.

«Gripp on väga tõsine haigus, mida ei tohiks alahinnata. Eelmisel viirushooajal haigestus Eestis grippi ligikaudu 35 000 inimest, kellest üle 1500 vajas haiglaravi. Gripi tüsistustesse suri enam kui 100 inimest, nende hulgas ka üks laps,» ütles Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Julia Geller. «Haigus on suureks ohuks just riskirühma kuuluvatele inimestele, eeskätt eakatele ja väikelastele. Väikelapsed võivad põdeda grippi raskelt, sest nende immuunsüsteem ei ole veel õppinud selle viirusega võitlema. Eakatel võib gripi põdemine kutsuda esile ka muude, eriti krooniliste südame-, hingamis- ja veresoonkonna haiguste ägenemist.»

Vaktsineerimisjärgne kaitse kujuneb kahe kuni kolme nädala jooksul pärast kaitsesüsti. «Kui teha vaktsiin hooajal algul, on viiruse intensiivse leviku ajaks immuunsus olemas. Gripi kõrghooaeg on peagi algamas, seega on just praegu õige aeg vaktsineerida, et kaitsta ennast ja oma lähedasi haiguse raskete tagajärgede eest,» lisas Julia Geller.

Perearst dr Veiko Lillipuu lükkab ümber levinud eksiarvamuse, nagu oleks gripi näol tegemist tavalise külmetushaigusega. «Gripp on raske kuluga viirushaigus, mis algab väga järsku ja kestab kaua. Lisaks võivad gripiga kaasneda ohtlikud tüsistused, nagu kopsupõletik ja hingamispuudulikkus, südamelihasepõletik, krooniliste haiguste ägenemine, väikelastel ka keskkõrvapõletik,» ütles dr Lillipuu. «Kindlasti peaksid tasuta vaktsineerimise võimalust kasutama riskirühma inimesed, kes on enam haavatavad. Vaktsineerimisega saame rasket haigestumist ennetada ja gripist tingitud surmajuhtumeid ära hoida.»

Vaktsineerida saab perearstikeskustes, paljudes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti. Vaktsineerimiseks tuleks võtta ühendust oma perearstikeskusega või broneerida aeg raviasutuse kodulehe kaudu. Raviasutuste kontaktid leiab siit.

«Viirushooaja eel julgustan inimesi end vaktsineerimisega kaitsma. Apteekides saab seda teha kiiresti ja mugavalt, ühendades vaktsineerimise tavapärase poeskäigu või jalutuskäigugaga. Apteek on sageli ka kõige lähem ja lihtsamini ligipääsetav koht vaktsineerimiseks,» ütles Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane. Apteegis vaktsineerimiseks saab broneerida aega siin. 

Riskirühma inimeste gripi vastu vaktsineerimise eest tasub Tervisekassa. Riskirühma kuuluvad kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks.

Inimestele, kes riskirühma ei kuulu, maksab gripivaktsiin kuni 30 eurot, sõltuvalt vaktsineerimisasutuse hinnakirjast.

Rohkem infot leiab vaktsineerimise kohta siit. 

2023/2024. aasta gripihooaeg (oktoober-mai):

• grippi haigestus ligikaudu 35 000 inimest;
• haiglaravi vajas 1524 inimest;
• gripiga hospitaliseeritutest suri 106 inimest;
• gripi raviks kulus üle 4 miljoni euro.

Allikad: Tervisekassa, Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Terviseameti andmekogud