/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/05/06/16051910t1h2f55.jpg)
Keeleinspektsioonilt rohkelt ettekirjutusi saanud Narva haigla suunas esmaspäeval algavatele eesti keele kursustele üle 70 töötaja, kellelt oodatakse lisaks õppenimekirjas olemisele samuti keeleoskuse paranemist.
Narva haigla töötajad alustavad eesti keele õpet
«Narva haigla töötajad on tublid, sest nad mõistavad suurepäraselt riigikeele õppimise vajadust, et Narvas saaksid meedikud teiste haiglate töötajatega ja meie haigla patsientidega eesti keeles suhelda. Tööandja ja koolitajad peavad neid selleks julgustama,» ütles Narva haigla nõukogu esimees Aleksei Jervgrafov.
Varasemad keelekursused andsid oodatust kesisemaid tulemusi, sest meedikud saadeti nende tegelikust keeleoskuse tasemest keerulisemale kursusele ja paljud loobusid. Nüüd ootab haigla juhatus mitte üksnes nimekirjas olemist, vaid õppimist ja tulemust, mis annab võimaluse edaspidi veelgi kõrgemat taset omandada.
«Narvalased reeglina ei vaja haiglas eestikeelset teenindamist, kuid meedikute erialane areng pole ilma eesti keelt oskamata võimalik, sest kõik erialateadmiste tõstmise kursused toimuvad eesti või inglise keeles,» selgitas Narva haigla juhatuse liige Üllar Lanno. «Tunnen head meelt, et ligi kolmandik tänavustest õppuritest alustab kõrgel B2 tasemel.»
Ehkki Narva haigla meedikute keeleoskuse pärast laekub võrreldes Ida-Virumaa teiste meditsiiniasutustega vähem kaebusi, lõppes keeleameti hiljutine kontrollkäik rohkete ettekirjutustega.
«Noore põlvkonna arstid ja õed on Narvas väga tublid, kuid raskusi näeme kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel sündinutega,» tõdes keeleameti peainspektor Marge Mägi-Puss. «Mul on väga hea meel, et Narva haigla võttis meedikute keeleoskuse parandamise sihikindlalt ette, sest Narvas valitseb keelenõuete suhtes positiivne suhtumine, mis avaldub viisakas käitumises inspektoritega.»
Lõviosa Narva haigla patsientidest on venekeelsed, kuid näiteks erakorralise meditsiini osakond võtab päevas vastu ligi 60 abivajajat, kellest 10–15 protsenti suhtleb eesti keeles.
«Kolleegid ilmutavad eesti keele õppimiseks suurt valmisolekut ja osalevad kursustel, kui töögraafik vähegi võimaldab,» rääkis erakorralise meditsiini osakonna vanemõde Robert Zeel. «Narvalased tavaliselt eesti keelt ei valda, kuid haigla töös vajame eesti keelt iga päev, sest narvalaste sugulased Tallinnast, Tartust või Pärnust pöörduvad sageli erakorralise meditsiini osakonda ja me peame nendega suhtlema eesti keeles.»
Narva haiglas keeleõpet alustavad koolitajad nimetavad õnnestumise võtmeks õpilastele jõukohaste ülesannete andmist. «Keelenõuete tasemed A2 ja B1 on keerukuse poolest üpris lähedased, kuid iga õpilane vajab eduelamust, mistõttu saavutame oodatud tulemuse vaid siis, kui õpitakse jõukohasel kursusel,» lausus Narvas meedikutele eesti keelt õpetava B-Lingua Koolitused juhataja Darja Berestova.
Narva haigla pakub Narva linna sihtasutusena meditsiiniteenust ligi 63 000 lähi-piirkonna elanikule. Praegune 750 töötajaga üldhaigla asutati 1860. aastal Kreenholmi Manufaktuuri haigemajana.