Appi, kuidas täidest lahti saada?

Foto: Apotheka

Appi, kas tõesti täid!? Neid tillukesi 2-4 mm pikkuseid parasiite on silmaga raske tabada, kuid vaatamata sellele mõjuvad need läbi aegade ikka ja alati sama ehmatavalt. Huvitav on see, et vanasti peeti mõnel pool täisid rikkuse ja jõukuse tunnuseks ning muuseumidest võib leida täikamme, mis pärinevad juba I sajandist eKr. Kui minevikus aeti täitõve korral juukseid maha, siis nüüdseks on vähemalt see muutunud.

Vaatamata kaasaegsetele ravivahenditele ei ole täitõbi ehk pedikuloos laste- ja hoolekandeasutustest mitte kuskile kadunud. Pigem on viimastel aastatel varasemaga võrreldes märgata olnud tõusvat trendi. Täpne ülevaade haigusjuhtudest tänapäeval puudub, kuna pedikuloosi juhtumeid ei registreerita juba aastast 2004.

Vaatame, kes need täid üldse on, kas nad tõepoolest tekivad mustusest, kuidas nad levivad ning millised on täitõve sümptomid. Loomulikult räägime ka sellest, kuidas täitõbe ravida ja nakatumist ennetada.

Kes on täid?

Täitõve haigustekitajaks on peatäi (Pediculus humanus capitis).

2-4 mm pikk tiivutu kuue jalaga ei hüppa ei uju liigub ja ronib väga kiiresti täiskasvanuna pruunikat värvi

tingudena valged või kollakad elutsevad inimese juustega kaetud peanahal parim temperatuur täile munemiseks ja koorumiseks on +29C kuni +30C temperatuuril üle +44°C hukkuvad väliskeskkonnas peavad täid vastu kuni 2 päeva väliskeskkonnas peavad tingud vastu kuni 2 nädalat

Foto: Apotheka

Kuidas täid levivad?

Arusaam, et täid tekivad mustusest, on ekslik. Selge on see, et nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest. Vastupidiselt levinud arvamusele, ei levita ka koduloomad täisid. Kõige sagedamini levivad täid otsesel pea-pea kontaktil. Just sel põhjusel esineb täisid kõige rohkem lasteaiaealistel ja koolilastel. Sagedamini tüdrukutel, kes saavad nakkuse teiste tüdrukute juuste, kammide, patsikummide või muude juukseaksessuaaride kaudu.

Kuna täid ei suuda lennata, hüpata ega ujuda, siis levivad nad peamiselt ronides nakatunud inimeste juustelt või peakatetelt terve inimese pähe, kus nad sobiva keskkonna korral munevad ja paljunevad.

• Emane täi muneb päevas ca 5-10 muna (mune nimetatakse tingudeks). Elu jooksul, mis kestab keskmiselt 30 päeva, tähendab see kokku 150-300 muna.
• 8-10 päeva pärast kooruvad munadest nümfid. Nümfid peavad ellujäämiseks esimese 24 tunni jooksul saama verd imeda, vastasel juhul nad hukkuvad. Nümf ei suuda paljuneda ega nakatada. Alles 9-12 päeva möödudes saab nümfist täiskasvanud täi.
• Parim temperatuurivahemik munemiseks ja koorumiseks on +29 kuni +30°C. Kui temperatuur ületab +44°C, siis täi hukkub.

Millised on sümptomid? Peiteperiood on umbes kaks nädalat. Kõigepealt tekib kerge peanaha sügelus. Kui täi hammustab, tekib tugevalt sügelev kubel. Tugev sügelus ajab kratsima ning selle tagajärjel tekib peanahal ja kaelal nahapõletik. Vahel harva võib tüsistusena tekkida lausa mädapõletik, mille käigus suurenevad ka lümfisõlmed. Täid pesitsevad kõige sagedamini kõrvade tagusel alal ja kukla juuksepiiril. Kuigi täid on seesamiseemne suurused, võib lähedalt vaadates täisid peanahal näha. Täid munevad juuksejuure lähedale, kaela- ja kõrvataguste piirkonda, seega sellest piirkonnast võib leida tingusid.

Foto: Apotheka

Kuidas täidest lahti saada?

Peamiseks probleemiks on see, et sügelus ei teki kohe peale nakatumist vaid alles nädalaid hiljem - seetõttu ei märgata täidega nakatumist piisavalt kiiresti. See annab täidele aga võimaluse peresiseselt levida, mis omakorda võib tähendada tüütut taasnakatumiste ringi. Nendel põhjustel tulekski järgida väga kindlat tegutsemisplaani:

Kõiki pereliikmeid ja teisi lähedasi, kellega igapäevaselt koos aega veedetakse, tuleks täinakkusest teavitada ja samaaegselt ravida. Parimaks lahenduseks on ravišampoon, kuid sealjuures on väga oluline järgida kasutusjuhendit! Kasutada täpselt nii suures koguses ja nii mitu korda, kui tooteinfo soovitab. Nakatunu riided, eriti peakatted, tuleks pesta pesumasinas üle 60 °C veega. Heaks variandiks on ka pesukuivati kõige kuumem režiim. Neid esemeid, mida ei tohi pesta, tuleb hoida vähemalt 2 nädalat õhukindlalt suletud kilekotis või kasutada keemilise puhastuse teenuseid. Ka juukseharjad, kammid ja patsikummid vajavad kõrgel temperatuuril töötlemist või lausa ära viskamist. Ka kodu tuleks põhjalikult tolmuimejaga koristada - eriti vaibad, pehme mööbel ja voodi. Ka tolmukott tuleks peale koristust ära visata! Kodu koristamisel on suureks abiks ka aurupuhasti, kui see olemas on. Ära ei tasuks unustada ka autot ja autoistmeid. 8-10 päeva möödudes tuleks kontrollida pead ja vajadusel viia läbi korduv täitõrje. Kuna munad on väga vastupidavad siis on võimalik, et mõni neist ei hävi esimese tõrje käigus. Teine tõrje katkestab täide elutsükli.

Kuidas täisid ennetada?

Väga oluline on see, et täitõve haigusjuhtumitest teavitaksid asjassepuutuvaid isikuid nii lapsevanemad kui ka koolide ja lasteaedade personal. Sel viisil on võimalik täide levikut väga olulisel määral piirata. See annab võimaluse kohe kontrollida teisi lapsi ja avastada kontaktseid.

Lastele peaks ennetavalt selgeks tegema, kuidas täid suurtes kollektiivides levivad ning milliseid isiklikke hooldusvahendeid, näiteks juukseharju, ei tasuks teistega jagada. Ka mütsid, patsikummid ja muud peakatted võiksid igal ühel olla kollektiivis isiklikud. Samuti suurendavad nakatumisohtu lahtised juuksed. Nakatunud last kooli ega lasteaeda ei saadeta vaid ravitakse kodus. Vajadusel võib perearstilt või pereõelt küsida nõu nii ravi teemal kui tagasi kollektiivi saatmise osas.

Miks uuesti nakatutakse?

Taasnakatumine on üsna sage nähtus. Mõned munad ei pruugi esimese tõrjega hävineda ning võivad uuesti kooruda. See alustab täi elutsüklit otsast peale. Väga tähtis on kontrollida 8-10 päeva peale tõrjet, kas tõrje oli edukas.

Sageli ei teavitata kooli- või lasteaiakaaslasi nakatumisest ja see ongi üheks kõige suuremaks probleemiks. Valehäbiks pole põhjust, kuna täid ei tulene mustusest ja halvast hügieenist, vaid pedikuloosi võib nakatuda igaüks, kes nakatunud inimesega kokku puutub.

Kubemetäid

Seksuoloog Dr Imre Rammul selgitab

Dr Rammuli sõnul esineb kubemetäisid viimasel ajal küll vähem kui varem, kuid selle eest on nad ravile resistentsemad. Nii mõnelgi patsiendil tuleb ravi läbi teha mitu korda. Kubemetäisid loetakse tinglikult sugulisel teel levivaks haiguseks kuna nakatumine toimub peamiselt nahk-naha kontakti kaudu, ajal mil partnerite intiimpiirkonnad kokku puutuvad. Samas tuleks kõrva taha panna, et nakkuse võib saada ka nakatunuga sama käterätti kasutades. Sümptomiteks on sügelus kubemekarvades kuid mõnikord võivad sümptomid mõnda aega üldse puududa. Eriti intensiivne on sügelus tavaliselt öösiti. Ka neid 1-1.5 mm pikkusi kollakas-pruunikat värvi parasiite on võimalik vaadelda nii palja silmaga kui mikroskoobi all.

Dr Rammuli sõnul ei kao kubemetäid iseenesest. “Nendest ei ole võimalik ka väga põhjaliku pesemisega lahti saada. Kubemetäide korral on kõige olulisem ravida mõlemat partnerit korraga, vastasel juhul nakkusring jätkub. Raviks on peamiselt kasutusel salvid ning väga tähtis on teha ravi läbi vastavalt arsti ettekirjutusele, isegi kui häirivad sümptomid kaovad varem. Esimeseks sammuks võiks olla kõigi karvade eemaldamine kogu intiimpiirkonnast ning alles seejärel salvi peale kandmine.”

Dr Rammul lisab, et oluline on märkida, et kuigi kubemetäid juustesse ei kipu, on neid nii mõnigi kord leitud habemest, kaenla alt ja isegi kulmudest.