/nginx/o/2024/10/15/16420184t1h8e1d.jpg)
Tänapäeva elukeskkond on stressirohke: kõigil on pidevalt kiire, palju kohustusi, mistõttu ei jõuta piisavalt lõõgastuda ja puhata ning pingeid maandada. Stressitaset tõstab sügisperioodil kindlasti ka meie kliimavöötmest tulenev eripära – tasapisi hakkab minema järjest pimedamaks ja päikeselt saadav ernergia väheneb. Õnneks saame me suures osas ise reguleerida, kui vastuvõtlikud me stressile oleme.
Ohuolukorras on stress kehale hädavajalik enese alalhoiuinstinkt. Märgates ohtu, vallandab keha stressihormooni, mis alarmeerib tervet keha: lihased lähevad pingesse, vererõhk tõuseb, süda pumpab kiiremini verd, hingamine kiireneb ja muutub pinnapealsemaks ning veresuhkur tõuseb, et anda plahvatuslik energiasööst. Selle toel võtab organism kokku kõik jõuvarud, et teha ülim pingutus, kas põgeneda või võidelda. Kui oht möödub, taastuvad keha tavalised funktsioonid.
Kui igapäevane elu on väga pingeline, muutub keha stressireaktsioon pidevaks. See on organismile väga suur koormus ning kulutab asjatult elutähtsaid organeid. Nii põhjustab pidev stress pöördumatut kahju immuunsüsteemile ning suurendab tõsiste krooniliste haiguste, näiteks dementsuse, diabeedi, insuldi ja infarkti riski.
Täielikult stressi vältida pole võimalik ja seda pole vaja ka eraldi eesmärgiks võtta. Tänu mõõdukale stressile võtame end näiteks kokku, et sooritada eksamit, teha avalik ettekanne või pidada kinni töö tähtaegadest. Oluline on aga pärast seda stressi teadlikult leevendada ning pingelisi perioode enda elus hajutada.
| 1. Maga piisavalt | Pole ühte õiget soovitust piisava ööune kohta. Minimaalseks tervislikuks puhkeajaks peetakse küll seitset unetundi, kuid kõige parem indikaator on siiski tunne, millega sa hommikul ärkad: oled sa välja puhanud või ikka väsinud. Selle järgi peaksidki sättima paika, mis kell sa õhtul magama lähed, et hommikul puhanuna tõusta. Igaöine väljapuhkamine on põhiline eeldus, et tulla hästi toime oma töö ja argitoimetustega. Pidevalt väsinuna tajud väljakutseid takistusena, erinevaid arvamusi ärritavana ja ka tavapäraselt toredaid tegevusi koormana. Olles nurgeline kaaslane, sujuvad peresuhted kehvasti ja diplomaatilist lähenemist vajavad olukorrad saavad konarliku lahenduse. Liiatigi tunned end väsinuna lihtsalt halvasti. Nii lood ise aluse lisastressile oma elus. Seega on parem tagada endale hea unehügieen ja sulle vajaliku pikkusega ööuni. |
| 2. Söö tervislikult | Täisväärtuslik toit on kehale parim kütus. Pane rõhku salatile ja köögiviljadele, näksimiseks eelista paari pähklit või puuvilja. Toidu kõrvale on parim jook vesi. Tervislik toit hoiab meeled virged ja varustab keha vitamiinidega, mis muu hulgas hoolitsevad hea tuju eest. Hea on teada, et söögiisu reguleerib ka ööuni. Vähe magades küsib energianäljas keha turgutust magusast ja rasvasest toidust, mis teeb uimaseks ja mõjub kehakaalule halvasti ehk toob su ellu pingeid. |
| 3. Tee trenni | Liikumine teeb tuju heaks ja annab juurde energiat. Aeroobne liikumine on hea, kuid parim, kui kombineerid seda lihastrenniga. Eriti tõhusa energiahoo annab iga ilmaga õues liikumine. |
/nginx/o/2024/10/15/16420185t1hf61f.jpg)
| 4. Jaluta | Ka ainuüksi 15-minutiline jalutuskäik alandab stressihormooni kortisooli taset, maandab pingeid ja loob aluse sellele, et lihtsad olukorrad ei vii sind stressi. Värske õhk ja kerge koormus tekitavad märkamatult positiivseid tundeid. Jalutamine on imeravim mitme mure vastu. |
| 5. Harjuta tänulikkust | Raskustest hoolimata on igaühe elus palju seda, mille eest tänulik olla. Leia iga päev hetk, et mõelda ja märgata, mis on su elus hästi. Kõige tõhusam on, kui paned need mõtted punktidena iga päev ka kirja. |
| 6. Vähenda ekraaniaega | Pidev infomüra ja uudised tekitavad stressi ning takistavad lõdvestumist. Veeda teadlikult vähem aega nutiseadmetes ja arvutis. Nii oled rohkem kohal igas hetkes. Ilma ekraanideta on su päevades rohkem vaba aega, mida pühendada iseendale, lähedastele ja hobidele. |
| 7. Tegele hobidega | Hobid hajutavad tähelepanu töö- ja isikliku elu muredelt. Eemaldud nii kohustustest, igapäevastressist ja võtad puhkehetke argiasjadest. Eriti hästi mõjuvad tegevused, mille kallal peab nokitsema ja millel on silmaga nähtav tulemus, näiteks käsitöö, meisterdamine või joonistamine. Need tegevused on nii rahustavad kui ka teraapilised. |
/nginx/o/2024/10/15/16420190t1h8cff.jpg)
8. Leia argipäevadesse vaheldust | Kui kõik ajab närvi, viitab see, et vajad puhkust või siis vaheldust. Rutiin teeb mõnikord head, kuid kui iga päev on pikka aega samasugune, mõjub see frustreerivalt. Ole uudishimulik ja muuda oma harjumusi – see on väga värskendav! |
| 9. Ole endaga lahke | Ära võrdle ennast ega oma elu sellega, mis paistab sotsiaalmeedia piltidelt. Mürgise sisekõne asemel kiida ennast mõttes teadlikult. Oled iseenda parim sõber. |
| 10. Ära jäta end liiga kauaks halbade uudiste meelevalda | Kuna viimasel ajal on uudised sageli rusuvad, tasub valida ja limiteerida aega, mil end maailmas toimuvaga kursis hoiad. Näiteks pane paika, et loed uudiseid pool tundi hommikul, lõuna paiku ja õhtupoolikul. Sellest piisab, et teada, mis su ümber toimub. Kolm tundi enne und aga lülita end aktiivsest meediavoost välja. |
| 11. Lepi endaga kokku kindel muretsemisaeg | Kui kipud ülemäära muretsema, on abi, kui sead päevas endale paika kindla muretsemisaja, näiteks 1 minut või kõige rohkem 20–30 minutit. Muretsemisaeg võib olla kindel aeg iga päev või ka juhuslik aja mahavõtmine, kui tunned, et parasjagu seda vajad. Sel ajal luba endal elada läbi kõik oma muremõtted. Kui aeg saab täis, naase oma tavapäraste tegevuste juurde. |
| 12. Suhtle ja mine kodust välja | Leia endale vabal ajal toredat tegevust ka kodust väljas, mine kinno, raamatukokku või saa kokku sõpradega. Suhtle positiivsete inimestega, kes teevad sulle rõõmu ja annavad ka tuge. |
/nginx/o/2024/10/15/16420197t1hd005.jpg)
| 13. Leia aega iseendaga olemiseks | Selleks, et end hästi tunda, vajad iga päev emotsionaalset puhkust, mil saad hoolitseda vaid enda eest – aega, mil sa ei pea naeratama, kui sa seda ei soovi, ega tegema asju teiste meeleheaks. Parim võimalus iseendaga olemiseks on mediteerimine. Kui sa seda iseseisvalt ei oska, leia endale sobiv mindfulness-äpp, mille toel iga päev 10–15 minutit oma mõtteid korrastada. |
| 14. Tee plaane | Mõtle, mida tahad sel aastal veel korda saata: kuidas soovid veeta eesolevat puhkust; millised on su plaanid koduga; milliseid raamatuid soovid tulevikus lugeda; kuidas võiksid panustada enesearengusse. Plaanide tegemine annab igapäevaelule perspektiivi ning on vahva, kui tead, mida tulevikult oodata või kuhupoole teel oled. |
| 15. Otsusta olla õnnelik | Kui on uuritud, mis eristab õnnelikke ja õnnetuid inimesi, on tulnud välja, et kui 60% ulatuses määravad meie õnnetunde geenid ja keskkond, siis ülejäänud 40% on enda teha. Õnnelikke eristasid vähem õnnelikest muu hulgas tervislikud eluviisid ja positiivne ellusuhtumine, kuid ka see, et õnnelikud inimesed püüavadki olla õnnelikud, sest nad on otsustanud nii. Peale selle, et hea on olla oma eluga rahul, on veel üks põhjus oma õnnetundesse panustada: õnn teeb sind argistele stressoritele immuunseks. |
Millised apteegitooted aitavad, selgitab Apotheka farmatseut Laura-Kristiina Valdson.
/nginx/o/2024/10/15/16420204t1he6a9.jpg)
Kas hea enesetunde ja energia säilitamiseks peab pimedal ajal tingimata vitamiine võtma?
Kui toituda mitmekesiselt ja tervislikult, siis pimedal ajal ilmtingimata midagi muud peale D-vitamiini juurde võtta pole vaja. Samas mõnekuune profülaktiline B- ja C-vitamiini kuur üldiselt halba ei tee. Need on vesilahustuvad ning üleliigse koguse organismist väljutavad neerud. Seega ei pea kartma, et nende kogused organismis kuhjuvad.
Kas organismil on mõne vitamiini või mineraalaine puudus, näitab kõige paremini vereanalüüs.
Milliste vitamiinide puudust võiks kahtlustada, kui vaevab pidev väsimus või masendus kipub peale?
Esimese variandina võiks kahtlustada D-vitamiini, raua või B-vitamiinide, eriti B12 puudust. Nende defitsiit võib põhjustada väsimust, eriti aneemia ehk kehvveresuse puhul.
Sügismasendust võib mõningal määral leevendada ka L-trüptofaani ehk serotoniini eelühendi juurde manustamine. Selle kaudu sünteesib organism nn õnnehormooni serotoniini. Taimsetest toidulisanditest leevendavad ärevust ja stressi kannatuslille ekstrakt, aga ka palderjan, meliss, humal, lavendel ja veiste-südamerohi.
Samas on väsimus väga üldine sümptom. Kui see kestab kaua, siis peaks kontrollima oma verepilti, sest väsimust põhjustavad lisaks vitamiinipuudusele ka mõned kroonilised haigused, näiteks kilpnäärme alatalitlus.
Millised apteegitooted aitavad stressi korral?
Stressi vastu saab abi sellistest B-vitamiini kompleksidest, kuhu on lisatud rahustavad taimsed ekstraktid ja L-trüptofaan. Sellised on näiteks Rõõmu Närvisüsteemi tabletid ja Nervostrong (nii tavaline kui ka Intensive). Osa ravimitega ei sobi naistepuna, sest võib vähendada nende toimet – ilma naistepunata on näiteks Nervostrong Intensive.
Taimsetest preparaatidest sobivad hästi Tervisepüramiidi BeCalm või Valeradix Anti-Stress tabletid.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/08/7076529t1ha132.png)