Arstid õpivad Tartus kirurgiapäevadel veel paremini ravima õlaliigeseid

Dr Leho Rips Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

17.–18. oktoobril toimuvad Tartu Ülikooli kliinikumis kolmandad artroskoopia live-kirurgia päevad, mille fookuses on sel aastal õlaliigese operatsioonid ja operatsioonijärgne taastusravi.

Artroskoopia live-kirurgia päevad on Eestis unikaalne sündmus. Konverentsil viibijatel on võimalik näha vahetut videoülekannet operatsioonist koos opereeriva kirurgi kommentaaridega ning esitada küsimusi käimasoleva operatsiooni kohta.

Tartu Ülikooli kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse juhi dr Leho Ripsi sõnul keskendutakse seekord õlaliigese opereerimise tehnikatele, kuna õlaliigese haigusseisundid ning traumajärgsed vigastused on ühed sagedasemad artroskoopiliste operatsioonide põhjused. «Artroskoopiaga on võimalik ravida väga mitmeid õlaliigese probleeme – liigese ebastabiilsus, rotaatormanseti vigastused, algav artroos või ka liigeselähedased tsüstid. Valdavalt on operatsioonide eesmärgiks taastada võimalikult anatoomiliselt liigese sidemed ja kõõluste struktuur, samuti puhastada liiges põletikukolletest või eemaldada kahjustunud luustruktuurid. Vahel vajame artroskoopiat ka täpsemaks liigesesiseseks probleemide diagnostikaks,» kirjeldas operatsiooni võimalusi dr Rips.

Konverentsi kahe päeva jooksul viiakse läbi kuus õlaliigese artroskoopia live-operatsiooni. Esimesel päeval keskendutakse õleliigese ebastabiilsuse probleemidele. Opereerijateks on dr Alo Kullerkann kliinikumi sporditraumatoloogia keskusest, Leedu juhtiv õlakirurg, ortopeed dr Viktoras Jermolajevas ning Poola juhtiv õlaspetsialist ortopeed dr Roman Brzóska. Lisaks operatsioonidele toimuvad ka temaatilised loengud erinevate ortopeedide poolt ning operatsioonijärgne füsioteraapiasessioon.

Teisel konverentsipäeval on fookuses õlaliigese rotaatormanseti vigastused, mille kirurgilise ravi võimalusi demonstreerivad live-operatsioonidel dr Meelis Sula Põhja-Eesti regionaalhaiglast, dr Roman Brzóska Poolast ning Läti õlakirurg dr Kaspars Udris. Lisaks operatsioonide läbiviimisele jagavad oma eriala parimad kirurgid samal ajal ka kommentaare, nippe ja tehnikaid, vastates ka saalisviibijate küsimustele. «See on õppimine otse operatsiooni ehk päriselu keskel, mil ka kogenud kirurgidel võib ette tulla ootamatusi,» selgitas konverentsi unikaalsust dr Rips.

Taastumisele saab kaasa aidata juba enne operatsiooni

Nii kirurgilise tegevuse kui taastusravi puhul on eesmärk ühine – patsiendi võimalikult kiire paranemine, mis tähendab liigese valuvaba seisundi ja normipärase funktsiooni taastumist. Live-kirurgia päevadel õpetavad füsioteraapia tehnikaid kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse meeskonnaliikmed füsioterapeudid Tauno Koovit ja Mihkel Luik. «Taastumisele saab kaasa aidata juba enne operatsiooni, järgides füsioterapeutide soovitusi. Pärast operatsiooni läbiviimist jääb samuti paranemise protsess füsioterapeutide koordineerida. Kliinikumi kogemuse põhjal saame öelda, et selline meeskonnatöö võimaldab patsientidele kiiremat taastumist. See eeldab muidugi, et patsiendil on pidev kontakt füsioterapeutidega ning tema taastumise protsess jälgitud ja juhendatud. Füsioterapeutidel omakorda on meie keskuses alati võimalus kiireks kontaktiks ortopeediga, kui peaks olema selleks vajadus,» kirjeldas Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse mudelit dr Rips.

Ka kliinikumi juhtkonna liikme ning ülemarst-õppejõu prof Aare Märtsoni sõnul teeb konverentsi eriliseks otseülekanne operatsioonitoast. «Kliinikumi uus ülimoodsa sisustusega operatsiooniplokk pakub sellises formaadis konverentsi läbiviimiseks suurepäraseid võimalusi. See, et kõik osalejad näevad ühiselt nii patsiendi vigastust kui ka selle kirurgilist ravi, võimaldab ortopeedidel, füsioterapeutidel ja taastusraviarstidel lõikusejärgset patsiendi ravi veelgi paremini planeerida ning saavutada seeläbi ka paremaid ravitulemusi,» sõnas prof Märtson.

Tartu kolmandad artroskoopia live-kirurgia päevad toimuvad 17.–18. oktoobril Tartu Ülikooli kliinikumis. Teadmisi tuleb jagama ja omandama ligi 130 erialaga seotud tervishoiutöötajat – nii ortopeedid, arst-residendid, füsioterapeudid kui ka õlaliigese temaatikast huvitatud teiste erialade spetsialistid.