Washingtoni ülikooli ja teiste uurimisasutuste teadlased on loonud ajajoone, mis näitab Alzheimeri haiguse progresseerumist rakutasandil, vahendab New Atlas.
Alzheimeri haiguse tekke kohta tehti oluline avastus
Teadlased on Alzheimeri tõve uurimisel teinud ajurakkudest kõrge eraldusvõimega pildid, mis aitavad tuvastada haiguse kahjustatud neuronid. See rakuatlas toob esile uued võimalikud ravisihtmärgid.
Alzheimeri tõvega seotud toksiliste tau- ja amüloidvalkude kuhjumine on juba varem kindlaks tehtud, kuid vähem on uuritud, milliseid rakke see otseselt mõjutab.
Teadlased keskendusid uues uuringus ajukoore oimuvao rakkudele, mis on seotud keele, mälu ja visuaalse tajumisega. See on ka tsoon, milles tekkivad muutused on seotud Alzheimeriga.
Uurimisel analüüsiti üle 3,4 miljoni raku. Teadlased täheldasid Alzheimeri tõve puhul kaht erinevat faasi: ebanormaalsete rakuliste muutuste aeglane kogunemine, mis ilmnes enne mäluprobleemide ja muude kognitiivsete häirete tekkimist, millele järgnes hilisem kiirete rakuliste muutuste teke, mis langes kokku kognitiivsete probleemide tekkimisega.
Leiti, et haiguse varajases staadiumis ilmnevad põletikulised muutused ajurakkudes, nagu mikrogliia ja astrotsüüdid. Samuti selgus, et haigus mõjutab varakult somatostatiini tootvaid pärssivaid neuroneid, mis on teadlaste sõnul oluline leid.
Teadlased arvavad, et teatud rakkude kadu võib põhjustada ahelreaktsiooni, mis viib laiemate süsteemsete häireteni ja kognitiivse languseni.
Uus ülevaade Alzheimeri tõve kulgemisest annab ka võimaluse uute ravimeetodite leidmiseks, kuna lisaks patoloogilistele valkudele saab keskenduda haavatavatele rakutüüpidele.