Peaasi.ee avaldas töövihiku enesevigastamisest loobumise toetamiseks

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Enesevigastamisest loobumise töövihik noortele ja nende lähedastele selgitab, miks enesevigastamine toimub ja mis seda põhjustab. Töövihik sisaldab praktilisi soovitusi ja harjutusi enesevigastamisest loobumiseks ning nõuandeid, kuidas toetada lähedast, kellel esineb ennastvigastavat käitumist.

Enesevigastamisest loobumise töövihiku noorele ja lähedasele leiab siit.

«Enesevigastamine on ulatuslik probleem, mis mõjutab paljusid noori ja nende lähedasi. Inimestel, kes end vigastavad on raske oma tundeid sõnadega väljendada ning seetõttu teevad nad seda käitumise abil,» selgitas Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Tervise Arengu Instituudi andmeil vajas möödunud aastal tahtliku enesekahjustamise tõttu ravi 566 noort.

Anna-Kaisa Oidermaa sõnul võib ennastvigastavat käitumist esineda veelgi rohkem.

«Pigem peavad ennast vigastavad inimesed vigastamist häbiväärseks saladuseks ning üritavad märke sellest varjata. Uuringute kohaselt ei räägi enda vigastamisest kellelegi umbes kaks kolmandikku inimestest, kes seda teevad,» selgitas ta.

«Ennastvigastavat käitumist on võimalik muuta. Enesevigastamine on abinõu oma tunnete juhtimiseks, see on õpitud käitumine. Käitumisse saab aga lisada ka uusi ja turvalisi tunnetega toimetulemise oskusi. Sedaviisi asendavad need aja jooksul enesevigastamise,» rääkis Oidermaa.

Mida teha, kui keegi räägib, et ta ennast vigastab?

• Näita välja, et sa saad aru, mida ta räägib. Väljenda oma hoolimist.
• Väljenda muret vigastuste pärast. Ole kaastundlik ja austa inimest, kes enesevigastamisest räägib, suhtu temasse lugupidavalt.
• Väljenda selgelt, et enesevigastamisest võib rääkida ning seda saab mõista. Kui sa oled mures vigastuste pärast, siis ole selles suhtes aus, aga anna mõista, et tuled oma murega toime.
• Anna mõista, et austad inimest, kes on end vigastanud, ning austad tema püüdu eluga toime tulla isegi siis, kui see toob kaasa enesevigastamist. Ta on andnud endast sellel hetkel parima.
• Väljenda, et sa mõistad, et end vigastavale inimesele võib tunduda väga raske elada ennast vigastamata.
• Kui enesevigastamist on toimunud rohkem kui kord või paar, siis soovita pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole.

Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?

• Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole.
• Soovi korral saab nõu küsida vaimse tervise tugiliinilt 116 123.
• Veebinõustamine – peaasi.ee; lahendus.net.

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:

• Lasteabi: 116 111 (24 h)
• Ohvriabi telefon 116 006 (24 h)
• Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19–07)
• Kiirabi: 112 (24 h)

Enesevigastamisest loobumise töövihiku loomist rahastas Tervisekassa.