Keemilised ained on tänapäeval kõikjal. Need satuvad kehasse toidu, õhu või naha kaudu. Kuid kuidas mõjutavad nende keemiliste ainete segud meie tervist?
Teadlased tuvastasid uue neurotoksiliste ohtude allika
Helmholtzi keskkonnauuringute keskuse (UFZ) teadlaste meeskond näitas uue uuringuga, et keerulistes segudes ja kontsentratsioonides inimkehas esinevad ained toimivad koos.
Isegi kui iga üksiku aine kontsentratsioon on alla mõjuläve, avaldasid kemikaalid koos neurotoksilist kumulatiivset mõju.
Uuringus kasutati vereproove rasedatelt naistelt, kes osalesid LiNA ema-lapse uuringus, milles uuritakse elustiili ja keskkonnategurite mõju vastsündinute allergiariskile. Uuring kestab alates 2006. aastast ja tulemused avaldati ajakirjas Science.
«Igapäevaelus puutume kokku erinevate keemiliste ainetega, mis jaotuvad ja kogunevad meie kehasse. Need on väga keerulised segud, mis võivad mõjutada organismi funktsioone ja meie tervist,» selgitab professor Beate Escher, UFZ rakutoksikoloogia osakonna juht ja Tübingeni ülikooli professor.
Keskkonna- ja veeanalüüsidest on teada, et keemiliste ainete mõju liitub, kui need esinevad madalates kontsentratsioonides keerulistes segudes. Kas sama kehtib ka inimkehas, on seni ebapiisavalt uuritud – sellele keskendus just uus uuring.
Ulatuslik uurimistöö tugines enam kui 600 vereproovile, mis pärinesid LiNA Leipzigi ema-lapse kohortuuringust. Teadlased analüüsisid esialgu vereplasmast leitud keemiliste ainete segusid ja nende kontsentratsioone. Kasutades kahesammulist ekstraheerimisprotsessi, eraldati võimalikult mitmekesiseid keemilisi segusid.
«Me tahtsime teada saada, millised kemikaalid sisalduvad vereplasmas ja millistes kontsentratsioonides. Kasutasime massispektromeetria analüüse, et otsida 1000 erinevat kemikaali, mis võivad esineda keskkonnas ja sattuda inimestesse. Suutsime kvantifitseerida umbes 300 kemikaali mitmes vereplasmaproovis,» ütles Georg Braun, uuringu üks autor.
Teadlased kasutasid prognoosimudelit, et arvutada keemiliste segude neurotoksilisi mõjusid. Laboratoorsed katsed kinnitasid: keemiliste ainete mõju liitub keerulistes segudes.
Escheri sõnul on see esimene kord, kui tõestati, et keskkonnas kehtiv keemiliste segude mõju reegel kehtib ka inimkehas. «On ülioluline, et muudaksime riski hindamist – ainult indikaatorainetest ei piisa. Tulevikus peame mõtlema segudele,» ütles ta.
UFZ keskkonnaimmunoloog ja LiNA uuringu juht dr Gunda Herberth lisas: «Üha selgemaks saab, et paljud haigused, nagu allergiad, immuunsüsteemi häired, rasvumine või närvisüsteemi alaareng, on seotud kokkupuutega keemiliste ainetega emakas või varases lapsepõlves.»
Uurijad plaanivad edasistes projektides täiustada oma testimismeetodeid ja uurida keemiliste segude mõju teistele tervisele olulistele aspektidele, nagu immunotoksilisus. Lisaks soovitakse uurida võimalikke seoseid keemiliste ainete kokkupuute ja laste arenguhäirete vahel.
Allikas: Medical Xpress