Eesnääre, mida võrreldakse tihti kastanimunaga selle suuruse ja kuju tõttu, on umbes 20-25 grammi suurune organ, mis asub põie all ja pärasoole ees. Selle peamine funktsioon on reguleerida seemnepurske ja urineerimise protsesse.
Eesnäärme healoomuline suurenemine (ehk eesnäärme adenoom) on kõige sagedasem healoomuline kasvaja meestel, mille esinemissagedus suureneb vanusega. Uuringud näitavad, et eesnäärme adenoomi leitakse 20% meestest vanuses 41–50 eluaastat, 50% vanuses 51–60 eluaastat ja üle 80-aastastel meestel juba enam kui 90% (Kiinik.ee, 2023).
Kuidas tunda ära eesnäärme healoomulise suurenemise sümptomeid?
Kuigi otsene seos eesnäärme suuruse ja urineerimishäirete vahel puudub, esinevad need häired vanuse kasvades sagedamini. Umbes 25% 55-aastastest meestest kaebab kusejoa nõrgenemise üle, kuid 75-aastaste meeste seas on see näitaja juba 50%. Sümptomid hõlmavad:
● Sage urineerimine, eriti öösel.
● Raskused urineerimise alustamisel ja lõpetamisel.
● Nõrk ja katkendlik uriinivool.
● Jääkuriini tunne pärast urineerimist.
● Valulik või ebamugav urineerimine.
● Veri uriinis või seemnes (harv, kuid võimalik).
Eesnäärme suurenemine on seotud peamiselt vanusega, kuid seda võivad mõjutada ka hormonaalsed muutused, geneetiline eelsoodumus, elustiil ja muud terviseprobleemid. Hormonaalsete muutuste hulka kuulub ka testosteroonitaseme langus. Samuti on täheldatud, et pikaajaline eesnäärme põletik, mis on ravimata jäetud, võib suurendada eesnäärme mahtu.
Miks kardetakse arsti poole pöörduda?
Mehed võivad karta arsti juurde minekut, sest intiimsete probleemide arutamine võib tunduda piinlik ja ebamugav. See tunne takistab paljusid mehi otsimast abi, kuna neile on keeruline oma sümptomeid arstile kirjeldada. Teiseks, hirm diagnoosi ees on samuti sageli suur. Mõned mehed kardavad halvimat, näiteks eesnäärmevähi diagnoosi, eelistades sümptomeid ignoreerida ja loota, et need kaovad iseenesest.