«Depressioonivaba Tallinn» uuringust selgusid väärarusaamad: ligi pooled usuvad, et depressioonist vabaneb tahtejõuga

Depressioonivaba Tallinna meeskond: Peeter Värnik, Merike Sisask, Rainer Mere, Airi Värnik. Foto: Erakogu

Käivitus teadusprojekt «Depressioonivaba Tallinn», mille eesmärk on ennetada suitsiidikäitumist läbi depressiooni parema äratundmise ja optimaalsema ravi. Hetkeolukorra hindamiseks viidi tallinlaste seas läbi küsitlusuuringu, mille tulemustest ilmnes tugev vaimse tervise probleemidega kaasnev häbimärgistatus. 

Tallinlastest 22 protsenti ei räägiks oma depressioonist kellelegi. 40 protsenti tallinlastest arvab, et depressiooni all kannatavad inimesed võiksid sellest tahtejõuga vabaneda.

«Teadsime, et depressiooni levimus on murettekitavalt suur (17 protsenti vastanutest), aga meil puudusid seni konkreetsed andmed selle kohta, et depressiooni taga on nii palju väärarusaamu ja stigmatiseeritust. 27 protsenti vastanutest peab depressiooniga inimesi ohtlikeks ja 42 protsenti uuringule vastajatest usub, et depressiooni all kannatavad inimesed on ettearvamatud – need on ehmatavad tulemused, mis näitavad vähest teadlikkust depressiooni olemusest. Depressioon on tõsine haigus nagu iga teine, see võib tabada igaüht meist ning on ravitav,» rääkis teadusprojekti «Depressioonivaba Tallinn» juht ja psühholoog Rainer Mere.

Teadusprojekt «Depressioonivaba Tallinn» võimaldab depressiooniga seotud levinud väärarusaamu ja müüte kummutama hakata ning panustada inimeste teadlikkuse tõstmisesse ja ennetustegevusse kogukonna tasemel. «Depressioonivaba Tallinn» kestab neli aastat ja on jõudnud sekkumiste faasi, mis algab tänase avasündmusega Kaja kultuurikeskuses kell 17, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Käivitunud tegevused on osa suurest üleeuroopalisest teadusprojektist MENTBEST, mille raames hakkab mõnes Tallinna linnaosas toimuma palju erinevaid depressiooni ennetavaid tegevusi. Ennetustöö baseerub neljatasandilisel kogukonnapõhisel sekkumisprogrammil European Alliance Against Depression (EAAD). Eestis juhib teadusprojekti Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI) egiidi «Depressioonivaba Tallinn» alt.

Ennetustegevusse haaratakse neli erinevat kogukonnatasandit korraga. Esimesel tasandil tegeletakse teadlikkuse tõstmisega ühiskonnas laiemalt. Teisel tasandil tegeletakse kogukonna liikmete kaasamisega abivajajate märkamisse ja abini juhatamisesse. Kolmandal tasandil tegeletakse optimaalse ja kvaliteetse abi tagamisega esmatasandil, näiteks perearstide kaudu. Viimasel tasandil tegeletakse toetuse pakkumisega riskirühmadele, näiteks suitsiidikatse teinud inimestele ja suitsiidist mõjutatud lähedastele.

Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professori ja teadusprojekti konsultandi Merike Sisaski sõnul saab suure osa vaimse tervise probleemidest ära hoida just kogukonna tasandil pakutava toetuse ja abiga ning sellele «Depressioonivaba Tallinn» keskendubki. «Loodan, et projekti lõpuks on inimeste teadlikkus depressiooni kohta oluliselt tõusnud ja uuringus ilmnenud väärarusaamad vähenenud. Eestis on vaimse tervise teenustel ja tugitegevustel kogukonnas suur, kuid seni alakasutatud potentsiaal. Nende laiem ja tõhusam kasutamine võiks aidata lühendada ooteaegu vaimse tervise spetsialiseeritud abi juurde (psühhiaatrid, kliinilised psühholoogid) ning parandada vaimse tervise teenuste üldist kvaliteeti,» rääkis Sisask.

«Depressioonivaba Tallinn» alustab oma tegevusi 2024. aasta oktoobris Mustamäe ja Haabersti linnaosades. Sekkumiste mõju hinnatakse võrreldes kontrollpiirkonnaga, milleks on Lasnamäe linnaosa, kus ennetustegevusi ei toimu. Sekkumise efektiivsuse hindamiseks võrreldakse erinevaid piirkondi ning uuritakse suitsiidikäitumist ja depressiooni iseloomustavate indikaatorite muutusi enne ja pärast sekkumiste rakendamist.