26 riigi analüüs näitab, et enesetapurisk on kõrgeim just neil päevil

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Suitsiidirisk on kõrgeim esmaspäeviti ja suureneb uue aasta esimesel päeval, samas kui suitsiidirisk nädalavahetustel ja jõulude ajal on riigiti ja regiooniti erinev, selgub BMJ täna avaldatud 26 riigi andmete analüüsist.

Teadlaste sõnul võivad nende tulemused aidata paremini mõista suitsiidiriskide lühiajalisi erinevusi ning määratleda enesetappude ennetamise tegevuskavad ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad, kirjutab Medical Xpress. 

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suri 2019. aastal enesetappude tõttu üle 700 000 inimese, mis moodustas ligikaudu 1,3 protsenti surmajuhtumitest, mis on suurem kui malaaria, HIV/AIDSi ja rinnavähi põhjustatud surmajuhtumite arv. Varasemad uuringud on näidanud, et suitsiidirisk erineb nädalapäevade lõikes, kuid suuremate pühade ja enesetapuriski seoste tulemused on ebajärjekindlad ja geograafiliselt piiratud.

Selle probleemi lahendamiseks kasutasid teadlased Multi-city Multi-country Collaborative Research Network'i andmebaasi, et analüüsida suitsiidide andmeid 740 asukoha kohta 26 riigis aastatel 1971–2019. Analüüsi kaasati veidi üle 1,7 miljoni enesetapu.

Uuringuperioodil oli enesetappude määr kõrgeim Lõuna-Koreas ja Jaapanis, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Eestis ning madalaim Filipiinidel, Brasiilias, Mehhikos ja Paraguays. Kõigis riikides oli suurem enesetappude arv meestel ja inimestel vanuses 0–64 aastat. Kõigis riikides oli suitsiidirisk kõrgeim esmaspäeviti (ligikaudu 15–18 protsenti enesetappude koguarvust) võrreldes teiste tööpäevadega.

Nädalavahetuse mõju enesetappudele oli segane. Paljudes Põhja-Ameerika, Aasia ja Euroopa riikides olid enesetapuriskid madalaimad laupäeviti või pühapäeviti. Siiski suurenes risk nädalavahetustel Lõuna- ja Kesk-Ameerika riikides, Soomes ja Lõuna-Aafrikas.

Suitsiidirisk suurenes uusaastapäeval kõigis riikides, eriti meeste seas, samas kui jõulupüha muster varieerus, tõustes veidi Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikides ning Lõuna-Aafrikas, kuid üldiselt vähenes risk Põhja-Ameerika ja Euroopa riikides.

Teistel riigipühadel seostati enesetapuriski nõrgaks paljudes riikides, välja arvatud Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigid, kus risk tõusis üldiselt üks-kaks päeva pärast pühi.

Need on vaatlustulemused ja teadlased tunnistavad mitmeid uuringupiiranguid. Kuid nad ütlevad, et leiud pakuvad ülemaailmses mastaabis uudseid teaduslikke tõendeid, mis võivad aidata luua sihipärasemaid suitsiidide ennetamise ja reageerimise programme, mis on seotud pühade ja nädalapäevadega.

Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?

Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole.

Soovi korral saab nõu küsida üleriigilisest tasuta perearsti nõuandetelefonilt 1220.

Veebinõustamine: peaasi.ee; lahendus.net.

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:

• Lasteabi: 116111 (24 h)
• Ohvriabi telefon: 116 006 (24 h)
• Hingehoiu telefon: 116 123 (24 h)
• Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19–07)
• Kiirabi: 112 (24 h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:

• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24 h) Paldiski mnt 52
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h) Raja tn 31
• Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h) Ristiku tn 1
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h) Jämejala, Pargi tee 6
• Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h) Haigla 1
• Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h) Ahtme mnt 95