/nginx/o/2024/10/24/16439337t1h9625.jpg)
Sel aastal on suvi olnud päikeserohke. Suvise päikesepaitusega, mis mõjub valgusteraapiliselt, hästi meie D-vitamiini tasemele ning tänu millele nahk saab kena jume, kaasnevad ka riskid. Kui on soov nautida päikest, siis tuleb seda teha mõistlikult ja nahka kaitstes, nendib Monmediq kliiniku dermatoloog Elo Kuum.
Päevitusega kaasub alati nahakahjustus, mis salvestub naha DNAs ning hakkab vanuse suurenedes üha rohkem välja paistma. Nahatoon muutub ebaühtlasemaks, kuivemaks, nahale võivad tekkida nii pruunikad kui valged laigukesed ja veresoonte laiendid ning nahk hakkab kiiremini vananema. See on aga vaid probleemi kosmeetiline külg.
Päevitamisega suureneb alati kahjuks ka nahavähi ja melanoomi risk, mistõttu tuleb päikesele avatud nahka kindlasti kaitsta päiksekaitsekreemidega ning võimalusel päevastel tipptundidel ka riietega. Kindlasti tuleb vältida päikesepõletust.
Tänapäevased kaitsekreemid (vähemalt SPF 30) kaitsevad üldjuhul nii UVB kui UVA kiirguse ning moodsamad ka nähtava valguse eest. Neid tuleb nahale kanda suhteliselt suures koguses, iga 2-3 tunni tagant ning täiendavalt ka peale higistamist või ujumist. Paraku neid reegleid sageli siiski korrektselt ei järgita ning nahk võib saada vähem või rohkem kahjustatud. Enamasti on need kahjustused peamiselt kosmeetilised, kuid selleks, et mitte maha magada tõsisemaid nahamuutusi, nagu nahavähki või melanoomi, tuleks teatud regulaarsusega käia sünnimärkide kontrollis.
Kõigepealt taustast. Sünnimärgid ehk neevused on pigmenteerunud healoomulised nahamoodustised. Sünnimärgid võivad elu jooksul tekkida kõikjale kehale ning nende moodustumist mõjutavad nii individuaalsed (geneetilised ja hormonaalsed) kui ka välised tegurid (UV-kiirgus). Harva võivad sünnimärgid elu jooksul muutuda pahaloomuliseks (maligniseeruda) ning seetõttu on vajalik ebatavalisi (atüüpilisi) või düsplastilisi neevuseid jälgida või vajadusel eemaldada.
Sünnimärgi uuringuid viiakse läbi dermatoskoobiga, mis võimaldab sünnimärkide ja naha uudismoodustiste täpsemat diagnoosimist, dünaamikas jälgimist ning vajadusel digitaalset salvestamist.
Enamasti annab sünnimärgi kontroll hingerahu ja seda võiks regulaarselt korrata iga 1-2 aasta tagant. Kui esineb atüüpilisi neevuseid, võib olla vajalik ka sagedasem sünnimärkide jälgimine. Sünnimärke tuleks jälgida ka kodus, kogu oma keha 2-3 kuu tagant peegli ees üle vaadates kogu keha. Kui tundub, et mõni sünnimärk on muutunud või teistest erinev, tuleks pöörduda täpsemaks diagnoosimiseks nahaarsti poole.
Kui dermatoskoobiga tuvastatakse kõrvalekalle, on järgmine soovituslik samm üldjuhul pisioperatsioon – sünnimärgi kirurgiline eemaldamine. Mõnikord on see näidustatud ka juhul, kui on kõrgenenud traumeerimise oht (segab nt riietumisel, raseerimisel).
Operatsioon tehakse lokaalse tuimestusega ja ühe sünnimärgi eemaldamine kestab tavapäraselt kuni 20 minutit. Eemaldatud kude saadetakse laborisse histoloogilisele uuringule, selgitamaks, kas tegemist on hea- või pahaloomulise muutusega.
Taastumisperiood on minimaalne, haava paranemine kestab kuni kaks nädalat. Arm tuhmub ajaga, muutudes tavaliselt 1–2 aastaga peaaegu märkamatuks.
Sünnimärgi uuringut teostab dermatoloog konsultatsiooni käigus, kus sõltuvalt tulemusest lepitakse kokku kas järgmine soovituslik kontrolli aeg või edasine raviplaan. Samuti nõustatakse patsienti päiksekaitse teemal. Sünnimärgi kirurgilist eemaldamist teostab kas dermatoloog või plastikakirurg. Enam ei pea pelgama sünnimärgi eemaldusi suvel või puhkusereisi eel. Eestisse on müügile jõudnud ka Improscar armiravipulk, mis on päikesekaitsega (SPF50).
Dr Elo Kuum juhib tähelepanu, et sünnimärgi uuringule võiksid tulla eelkõige inimesed: