/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2024/04/16/16006981t1h7577.jpg)
Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna vanemarst-õppejõud ja osakonnajuht dr Piia Jõgi rääkis oktoobrikuu Kliinikumi Lehes läkaköhast.
Vaktsineerimata lapsed satuvad läkaköha tõttu haiglasse
Läkaköha on väga nakkav hingamisteede infektsioonhaigus, mida põhjustab bakter Bordetella pertussis. Piisknakkuse teel leviva haiguse peamiseks tunnuseks on hootine köha, mis võib kesta nädalaid või isegi kuid. Läkaköha võib põhjustada tõsiseid vaevusi igas vanuses inimesel, kuid eriti raskelt põevad haigust vaktsineerimata imikud ja väikelapsed.
Eelkõige lastehaigusena tuntud läkaköha vastu vaktsineeritakse Eestis lapsi ja noorukeid vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale, manustades esmase kaitse saamiseks kolm annust vaktsiini esimesel eluaastal ning seejärel kolm tõhustusannust. Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna vanemarst-õppejõu ja osakonnajuhi dr Piia Jõgi sõnul on viimastel aastatel Eestis läkaköha vaktsineerimisega hõlmatus olnud madal, alla 90 protsendi, ja 2023. aastal koguni 73 protsenti, mis on toonud kaasa tagajärgi, kus vaktsineerimata lapsed on raskekujulise haiguse tõttu vajanud haiglaravi.
«Koroonapandeemia isolatsioonimeetmed vähendasid läkaköha levikut aastatel 2020–2022, kuid alates 2023. aasta suvest on haigestumus erinevates Euroopa riikides suurenenud ning on teatatud ka uutest puhangutest. Selle aasta augustis ja septembris on raskekujulise läkaköha tõttu hospitaliseeritud lastekliinikusse kolm last, kellest kõik on olnud vanemate soovil vaktsineerimata,» rääkis vanemarst-õppejõud.
Dr Jõgi sõnul võib alla kolmekuuste imikute jaoks, kes on läkaköha vaktsiini manustamiseks liiga noored, läkaköha lõppeda surmaga. Seetõttu on alates 2012. aastast paljudes riikides hakatud vaktsineerima rasedaid, et pakkuda ohutut ja tõhusat kaitset nii emale kui ka vastsündinule.
«Eestis ei ole hetkel ametlikku rasedate läkaköha vastase vaktsineerimise soovitust, kuid uuringud näitavad, et see on väga tõhus ja ohutu meetod imikute läkaköhasse haigestumise ja suremuse ennetamiseks. Seetõttu peaksid kõik lapseootel pered olema sellest võimalusest teadlikud ning tervishoiutöötajad peaksid võimaldama rasedatele vaktsineerimist läkaköha vastu,» sõnas dr Jõgi. Läkaköha läbipõdemine ega ka vaktsineerimine ei anna küll eluaegset immuunusust ning sellest tulenevalt võib haigust põdeda korduvalt, kuid vaktsineeritud inimesed põevad haigust enamasti kergelt.
/nginx/o/2024/10/28/16449318t1hd1ce.png)
Läkaköha kulgeb tavaliselt kolmes etapis, kus haiguse sümptomid ja raskusaste muutuvad. Esimene etapp on katarraalne staadium, kus haigus kulgeb hingamisteede viirushaigustele iseloomulike sümptomitega – kerge köha, ninakinnisus, nohu ja kurguvalu.
«Aja jooksul köha tugevneb ja muutub sagedasemaks, kuid kõrget palavikku tavaliselt ei esine. See staadium kestab umbes 1–2 nädalat,» selgitas dr Jõgi. Teine etapp, paroksüsmaalne staadium, on haiguse kõige raskem periood, kuna köhahood muutuvad väga tugevaks ja sagedaseks. «Köhahood võivad lõppeda oksendamisega ning kõõksuva heliga pikal sissehingamisel. Paroksüsmaalne staadium kestab tavaliselt 2–8 nädalat,» lisas vanemarst-õppejõud. Kolmandaks etapiks on paranemisstaadium, mille käigus muutuvad köhahood harvemaks ja kergemaks. Dr Jõgi sõnul võib paranemine võtta aega, kuid järk-järgult muutub köha harvemaks ja kergemini talutavaks.
Läkaköha kahtluse korral on kõige kiirem ja spetsiifilisem esmane uuring ninakaape PCR-analüüs, millega saab otseselt tuvastada bakteri olemasolu ninaneelu limas. Läkaköhaga haiged peavad jääma isolatsiooni kuni 14 päevaks alates sümptomite algusest või kuni 48 tunniks pärast adekvaatse antibiootikumravi algust.
«Antibiootikumravi määratakse kuni 14 päeva jooksul köha algusest, kuna hilisem ravi ei muuda haiguse kulgu ega takista oluliselt haigustekitaja ülekannet teistele inimestele. Läkaköha korral teeb Terviseameti spetsilist kindlaks haige lähikontaktsed ja vajadusel määratakse neile ennetav antibiootikumravi, et vähendada haigustekitajate ülekannet ja kaitsta riskirühmasid,» rääkis dr Jõgi.