/nginx/o/2024/10/28/16449590t1hebed.jpg)
Ülemaailmses teadusuuringus, mis hõlmas ligi 100 laborit 45 riigist, tuvastati esimest korda seos aju geneetiliselt määratud suuruse ja neuroloogiliste seisundite, näiteks Parkinsoni tõve ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) vahel. Kuigi uuring ei tõesta põhjuslikkust, on see suur samm edasi riskitegurite hindamisel ja varajase sekkumise võimaldamisel, vahendab New Atlas.
Teadlase Miguel Rentería, QIMR Berghoferi dotsendi sõnul on ATH ja Parkinsoni tõve bioloogiline alus selgelt tõestatud ning see uuring on vajalik samm nende seisundite parema mõistmise ja ravi suunas. Rentería juhitud uuringus analüüsis 189 teadlast DNA-andmeid ja 74 898 osaleja aju MRT-skaneeringuid 19 riigist. Nad tuvastasid 254 geneetilist varianti, mis mõjutavad aju suurust ja struktuuri ning toimivad Parkinsoni tõve ja ATH biomarkeritena.
Uuring näitas, et suuremat ajuvolüümi soodustavad geneetilised variandid on seotud suurema Parkinsoni tõve riskiga, samas kui väiksema ajuvolüümi andvad variandid on seotud ATH kõrgema riskiga. See viitab sellele, et geneetilised tegurid, mis määravad ajustruktuuri individuaalsed erinevused, võivad olla olulised ajuhaiguste põhjuste mõistmisel.
Uuritud ajupiirkonnad hõlmasid näiteks ajutüve, hipokampust ja mandelkeha, mis kõik mängivad olulist rolli mälestuste loomisel, emotsioonide reguleerimisel, liigutuste juhtimisel ja sensoorses kommunikatsioonis. Leiti, et geneetika mõjutab aju mahtu erinevates piirkondades, mis omakorda mõjutab eelsoodumust teatud ajuga seotud terviseseisundite tekkeks.
Tulemused avaldati ajakirjas Nature Genetics ja see on suurim omataoline uuring, mis ammutas andmeid usaldusväärsetest andmebaasidest, näiteks Ühendkuningriigi biopangast.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)