/nginx/o/2024/10/30/16454157t1h19b5.jpg)
Kölni ülikooli uuring leidis, et põhjus, mis tekitab nälja rämpstoidu järele, ei seisne mitte hormoonides, vaid ajuaktiivsuse muutumises nendes ajupiirkondades, mis on seotud naudingu ja tarbimisega. Tulemused aitavad mõista, kuidas unepuudus muudab meie hinnanguid toidu suhtes, vahendab The Guardian.
Uuringutulemused näitasid, et nii hästi puhanud kui ka unepuuduses osalejad olid hommikul samamoodi näljased, neil oli sarnane enamik hormoonide ja veresuhkru tase. Küll aga olid unepuuduses katseisikud valmis suupistete eest rohkem maksma kui puhanud osalejad. Samuti oli neil veres kõrgem nn näljahormooni greliini tase, mille funktsioonis ei ole teadlased täiesti kindlad. Aju MRT-uuring näitas, et unepuuduses inimestel töötas toidupilte vaadates rohkem ajupiirkond amügdala, mis seostub toidust naudingu saamisega, ning hüpotalamus, mis on seotud tarbimisega.
«Kui inimestel on unepuudus, kasutab nende aju rohkem energiat. On tõenäoline, et aju saadab signaale, mis soodustavad toidu tarbimist ning ei raiska aega impulsside kontrollimisele,» sõnas Rootsi neuroteadlane Christian Benedict, kes uuringus ei osalenud.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)