Huuleherpest põhjustav lihtherpese viirus võib levida kesknärvisüsteemi, eelistades teatud ajupiirkondi, vahendab Medical Xpress.
AVASTUS ⟩ Lihtne viirus tungib ajju ja võib soodustada raskeid haigusi
Ajakirjas Virology avaldatud uuring annab esimese ülevaate sellest, kuidas levinud viirus Herpes simplex viirus tüüp 1 (HSV-1) tungib ajju, aidates paremini mõista, kuidas HSV-1 võib vallandada neuroloogilisi haigusi.
«Viimasel ajal on seda viirust seostatud neurodegeneratiivsete haigustega, nagu Alzheimeri tõbi, kuid selget teed kesknärvisüsteemi tungimiseks pole kindlaks tehtud,» sõnas Christy Niemeyer, Colorado Ülikooli Anschutzi meditsiinikeskuse neuroloogiadotsent ja uuringu kaasautor. «On oluline teada, kuidas HSV-1 ajju tungib ja millised ajupiirkonnad on haavatavad, et mõista, kuidas see haigusi algatab.»
Teadlased uurisid ka, kas HSV-1 liigub ajus juhuslikult või eelistab teatud piirkondi. Nad kaardistasid, kus ja kuidas viirus ajus liigub ja milliseid piirkondi nakatab, näiteks ajutüve, mis kontrollib und ja liikumist. Samuti leiti HSV-1 sellistes ajupiirkondades, mis toodavad serotoniini ja noradrenaliini, ning hüpotalamuses, mis reguleerib isu, und, meeleolu ja hormoonide taset.
«Kuigi HSV-1 esinemine ei põhjusta ajus täielikku entsefaliiti, võib see siiski mõjutada nende piirkondade toimimist,» ütles Niemeyer.
Niemeyer ja kaasautorid näitasid ka, kuidas HSV-1 suhtleb aju peamiste immuunrakkude, mikrogliiaga. Nad avastasid, et mikrogliia muutub põletikuliseks viirusega kokku puutudes, kuid mõnes ajupiirkonnas püsis põletik isegi pärast seda, kui viirust enam ei tuvastatud.
«Mikrogliia rolli tuvastamine annab vihjeid HSV-1 nakkuse tagajärgede ja selle kohta, kuidas see vallandab neuroloogilisi haigusi,» sõnas Niemeyer. «Püsiv põletik võib viia kroonilise põletikuni, mis on teadaolev riskitegur mitmetele neuroloogilistele ja neurodegeneratiivsetele haigustele. See uuring annab olulisi teadmisi viiruste ja ajutervise vahelise seose ning levinud neuroloogiliste haiguste algpõhjuste kohta.»