/nginx/o/2023/11/09/15708642t1h15ab.jpg)
Rinnavähk on kõige sagedasem naistel esinev pahaloomuline kasvaja. Oma tervise heaks saab ise palju ära teha, et seda rasket haigust ennetada. Üheks võimaluseks on testida oma geneetilist eelsoodumust. Tallinna Eriarstikeskuse günekoloog-mammoloog dr Kristina Kuhi kommenteerib järgnevalt rinnavähi ja geenitestimise kohta käivaid väiteid.
Müüt või tõde: rinnavähk ohustab ainult vanemaid naisi. Kui olen 30. eluaastates, siis see mind ei puuduta.
Suurem osa rinnavähijuhtudest esineb küll üle 50-aastastel naistel, kuid iga viies rinnavähk diagnoositakse noorematel naistel. Kõige kiiremini kasvab rinnavähi esinemissagedus naistel vanuses 40-49. Nemad ei jõuagi sõeluuringuni, mis algab 50. eluaastast. Rahvusvahelised andmed näitavad ka, et iga neljas rinnavähi juhtum oleks välditav. Seetõttu on eriti oluline, et ka noored naised oleksid teadlikud rinnavähi riskidest ja võimalustest riskide vähendamiseks, sealhulgas geneetilise riski hindamisest.
Müüt või tõde: kui sümptomid puuduvad, pole vaja geenitestimist ega sõeluuringuid.
Rinnavähk võib varases staadiumis olla sümptomiteta, mistõttu on sõeluuringud tähtsad isegi ilma nähtavate tunnusteta. Varajane avastamine, näiteks mammograafia abil, on suunatud just sellele, et avastada kasvaja siis, kui see ei ole veel tunda. See suurendab ravi edukust ja elulemust.
/nginx/o/2024/10/31/16456721t1h928f.jpg)
Geenitestimine aitab tuvastada kõrgema riskiga naisi, kellel võib olla suurem tõenäosus haigestuda. Kui haigus peaks kahjuks tekkima, siis see võimalikult varakult avastada ja efektiivselt ära ravida.
Müüt või tõde: rinnavähi varaseks avastamiseks piisab igakuisest enesekontrollist.
Naistel on küll soovitatav oma rindu enesevaatluse käigus kord kuus kindlal ajal kontrollida, aga tasub teada, et rinnavähk ei ole varases faasis käega tunda. Seega kui katsuda oma rinnad üle ja sealt midagi ei avasta, siis see ei pruugi tähendada, et sellega on kõik korras.
Müüt või tõde: perekonnas haiguse puudumine tähendab, et mu risk ei saa olla suur.
Rinnavähki esineb ka neil, kellel pole seda perekondlikus haigusloos. Perekondlik rinnavähi haiguslugu esineb ainult igal viiendal rinnavähi juhtudest. Polügeenne risk ehk mitmete geenide koostoime risk võib olla kõrgenenud ka siis, kui perekonnas pole vähki esinenud, sest see tekib erinevate geenide koosmõjus. Rinnavähiriski mõjutavad lisaks ka elustiil ja tervisekäitumine, hormonaalsed tegurid ja keskkond.
Müüt või tõde: kui geenitest näitab suurenenud riski, siis haigestun kindlasti.
Geneetilise riski testi alusel hinnatud kõrgenenud risk ei tähenda, et inimene haigestub tingimata elu jooksul rinnavähki. Samuti ei tähenda keskmine või väiksem risk, et rinnavähi teke on välistatud. Rinnavähi geneetilise soodumuse testi tulemusi tuleb käsitleda teiste asjassepuutuvate kliiniliste andmete kontekstis. Peale võimaliku geneetilise eelsoodumuse mängivad rolli ka teised riskifaktorid.
Müüt või tõde: kui geenitest näitab keskmisest madalamat riski, siis mul pole vaja tavapärases sõeluuringus ega kontrollis käia.
Kuna kõik ei sõltu geenidest, siis kahjuks vähirisk ei puudu kunagi. Seetõttu soovitame ka madalama geneetilise riskiga naistel käia tavapärases rinnavähi sõeluuringus, mis praegu algab vanusest 50. Seega kui oled saanud sõeluuringu kutse, siis soovitame kindlasti osaleda!
Samuti kui märkad mingeid muutusi, pöördu kindlasti kohe arsti poole või rinna tervise kabinetti, kus on koolituse saanud ämmaemandad, kes saavad teha kõik vajalikud uuringud.
Rinnavähi sümptomid on:
Igal aastal haigestub rinnavähki ligi 800 naist Eestis. Üle pooltel juhtudel avastatakse vähk kaugele arenenuna. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu haiguse ennetamisele ja kutsuda naisi üles oma tervist kontrollima ka siis, kui konkreetsed vaevused puuduvad.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)