/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2012/02/20/968108t1h1881.jpg)
Patsientide esindusühingu juht Pille Ilves ütles patsiendiõiguste päeva puhul korraldatud konverentsi avades, et meil puudub efektiivne tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamise süsteem ning ravivigu varjatakse, selle asemel, et neist õppida.
Patsientide esindaja: ravivigu varjatakse, neist ei õpita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilvese sõnul puudub patsiendil võimalus ise vigu tõendada ning kahju tekkimise korral hüvitist saada. Ta vihjas Faktum&Ariko uuringule, mille järgi 36 protsenti vastanuist tõi välja midagi negatiivset haiglaravi kohta, 41 protsenti ei vastanud ja rahul oli vaid 15 protsenti. «Seega võib kümnendikul ravijuhtudest esineda kõrvalkaldeid, millest umbes pooled on välditavad,» lausus Ilves.
Veel tõi patsientide esindaja meie tervishoiusüsteemi puudustest kõneldes välja, et teenuste eest tasumine ei ole seotud nende kvaliteediga ega ka patsiendi rahuloluga. «Haigekassa lepingutega teenusemahtudes kokku leppimine pärsib kvaliteeti, sest eesmärgiks on pigem arve esitamine, mitte aga ravi hea tulemus ja patsiendi rahuolu.»
Puudu on ka paljude patsiendile oluliste teenuste rahastamine, nagu hambaravi, koduteenused, abivahendid, psühholoogiline abi, transport. Krooniliste haigustega ja puudega inimesi kimbutab sageli vaesus ja abivahendite puudumine, mis halvendab nende tervist ja toimetulekut.
Diagnoosi ja ravi ei saa õigeaegselt ja see sunnib kasutama tasulisi teenuseid. Puudub ka toimiv süsteem haiguste varajaseks ennetamiseks ja toetuseks.