Nakkuslik mollusk — naljaka kõlaga tüütu nahahaigus

Foto: Apotheka

Räägime dr Imre Rammuliga nakkuslikust molluskist: tekkepõhjustest, sümptomitest ja diagnoosimisest ning muidugi ka sellest kõige olulisemast — ravist ja ennetamisest.

Nakkuslik mollusk ehk Molluscum contagiosum on healoomuline viiruslik nahahaigus, mis levib füüsilisel kokkupuutel nakatunuga ning mis paraneb ajapikku ka ise, kuid mida peaks nakkusohu tõttu siiski püüdma välja ravida. Tegemist on nahahaigusega, mis levib kogu maailmas, eriti Uus-Guineas ja Aafrikas, kuid molluskeid tuleb üsna sageli ette ka Eestis.

Kuidas ja kelle seas molluskid levivad?

Nakkust põhjustab viirus, mis tungib naha epiteelrakkudesse. Viiruse toimel häirub rakkude normaalne kasvamine ning selle tagajärjel tekivad omapärased molluskumkehakesed — ka nakkusoht püsib seni kuni püsivad nahanähud.

Peamiselt nakatuvad just lasteaiaealised lapsed, kelle mängud sisaldavad rohkem füüsilist kokkupuudet, nagu maadlus ja müramine. Ka kooliealiste laste seas on nakatumine võrreldes täiskasvanutega märgatavalt suurem. Muidugi võivad nakatuda ka täiskasvanud, kuid sel juhul levivad molluskid peamiselt seksuaalkontakti või kontaktspordi kaudu, muidugi ka spordisaalide varustuse kaudu, kui treeningvahendeid korralikult ei puhastata.

Dr Rammul lisab, et ei tohiks unustada, et ka inimene ise võib nakkust oma kehal erinevatesse kehapiirkondadesse edasi kanda – haiguskollet kratsides ja seejärel muud kehaosa puudutades. Tegemist on siiski väga nakkava viirusega! Viirusega on võimalik nakatuda korduvalt, kuna immuunsust läbipõdemisega kahjuks ei teki.

Meelde võiks jätta järgnevad nakkuse levikuteed:

• otsene nahk-naha kontakt (sh seksuaalne kontakt);
• viirusega saastunud esemete kaudu (nt käepidemed, treeningvahendid, mänguasjad);
• nahavigastuste kaudu, ka iseendale tekitatud vigastused kratsimise teel;
• soodustavateks faktoriteks on ülerahvastatus, vähene riietus, kehvad hügieenitingimused ja nõrk immuunsüsteem.

Millised on molluskite sümptomid?

Nakkuslik mollusk väljendub nahale tekkivate valutute sõlmekestena ning peiteperiood on pikk, 14 päeva kuni 6 kuud, nn inkubatsiooniperiood ehk nakkuse saamise ja avaldumise vaheline aeg. Vaatame, kuidas molluskite põhjustatud nahanähtusid ära tunda.

• valkjad, nahatooni või kollakad läikivad kindlapiirilised sõlmekesed;
• need ei põhjusta valu;
• võib esineda veidi sügelust, turset või punetust;
• ajapikku suurenevad, saavutades 6–12 nädalaga kuni 10 mm läbimõõdu;
• mõnel juhul isegi kuni 1 cm läbimõõduga;
• sõlmekese keskosas võib näha nabajat sissetõmmet;
• nahanähud esinevad peamiselt kehatüvel, kaelal, kätel ja jalgadel, päraku- ja intiimpiirkonnas;
• harvem huultel, peas ja suus;
• ei paikne kunagi peopesades ja jalataldadel;
• intiimpiirkonnas võivad muutuda põletikuliseks ja haavandiliseks;
• allergilise dermatiidiga lastel esinevad enamasti samas piirkonnas, kus varem on esinenud allergilist löövet;
• vahel harva võib mollusk aktiivsena püsida isegi kuni neli aastat

Väga oluline on lasta arstil diagnoos panna, kuna nahahaigusi on asjatundmatul väga raske eristada. On teatud nahahaigused, millega inimesed molluskit nii mõnigi kord segamini ajavad.

• Soolatüükad
• Papilloomid
• Teravad kondüloomid
• Seborroiline keratoos
• Follikulaarne keratoos
• Dermatofibroom

Kuidas molluskeid diagnoositakse?

Dr Rammuli sõnul toimub diagnoosimine peamiselt sümptomite põhjal. Oluline on sealjuures nahal esinevate sõlmekeste välimus – nende värvus, kuju ja nabajas sissetõmme. Mõnel juhul võib diagnoos ebatüüpilise lööbe tõttu jääda alguses kinnitamata — sel juhul on võimalik teostada biopsia ja uurida veeniverest viirusevastaste antikehade olemasolu. Ka lööbeelemendist välja pigistatud vedelikust võib abi olla, kuna see sisaldab viiruse DNAd.

Foto: Apotheka

Kuidas molluskist lahti saada?

Enamik juhtudel on see viirus iseparanev ja kaob kuue kuu kuni kahe aasta jooksul. Kuna tegemist on äärmiselt nakkusohtliku viirusega, siis on mõistlik ikkagi ravi läbi teha ja püüda sellest lahti saada. Valmis tuleb aga olla selleks, et molluskite ravi on aeganõudev. Edukaks ravitulemuseks on oluline järgida kindlaid meetodeid ja olla väga järjepidev.

1. Ülimalt tähtis on kõik sõlmekesed eemaldada.
2. Üheks ravivariandiks on krüo- ehk külmutusteraapia vedela lämmastikuga.
3. Teiseks ravivariandiks on sõlmekeste töötlemine spetsiaalse lahusega (nt Molutrex Sol).
4. Kolmandaks kasutatakse sõlmekeste kirurgilist avamist, tühjaks pigistamist ja seejärel nt joodiga töötlemist.
5. Kasutusel on ka laserravi, kuid see on keeruline ja kallis ning võib olla valus.
6. Olemas on veel mitmed ravimeetodid, nagu nt kirurgiline eemaldamine, salitsüülhapega plaastrid jpm.

Nakkuse aktiivse perioodi ja ravi ajal (siis kui on nähtavad nahanähud) peaks vältima ühiskasutatavaid duširuume, ujulaid, spaasid ja spordisaale. Ennetamiseks on kõige olulisem vältida kokkupuudet nakatunuga. Meelde tasuks jätta, et tegemist on iseparaneva nakkushaigusega, kuid võimalusel võiks siiski püüda see välja ravida, et vältida nakkuse edasikandumist.