Mis on diabeet ja miks peab seda ravima?

Foto: Apotheka

Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline haigus, mis vajab pidevat ravi. Diabeet on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest, mis on meie kehale väga vajalik toitainete omastamiseks.

Tekst: Krista Kiin

Diabeedi puhul eristatakse kaht eri tüüpi vormi: 1. tüüpi – insuliinsõltuvat, mis esineb reeglina lastel ja noorematel inimestel ning 2. tüüpi – insuliinsõltumatut diabeeti, mis on põhiliselt vanemaealiste haigus. Eestis on ligikaudu 7000 1.tüübi diabeeti põdevat inimest.

II tüübi diabeeti põeb teadaolevalt ligikaudu 60-65 000 inimest. Lisaks sellele arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb II astme diabeeti enese teadmata.

"Minu 2. tüüpi diabeet tuleneb kahtlemata valesti elatud elust – alkohol ja ülesöömine," tunnistab 60-aastane Indrek. "Suhkruhaigusest ei saa üldse aru – see hiilib salaja, nii et nooremana ei pane tähelegi".

Indrekul avastati teist tüüpi diabeet vereproovi käigus 13 aastat tagasi, kui ta oli 47-aastane. Talle määrati kohe ka insuliini ja veresuhkru sisaldust reguleeriv ravim. Teist tüüpi diabeeti esinebki enamasti täiskasvanutel, see areneb välja aastatega ega pruugi anda endast esialgu märkugi. Eestis põeb teist tüüpi diabeeti ehk rahvakeeli suhkruhaigust umbes 65 000 inimest. Lisaks arvatakse, et umbes sama paljud põevad seda haigust enese teadmata. Kuidas teist tüüpi diabeeti ära tunda ja mida diagnoosi korral ette võtta?

Diabeeditarvikud teevad elu lihtsamaks

Diabeetikute kogu päevarütm keerleb veresuhkru jälgimise ümber. Indrekule on selles suureks abiks Dexcom ONE – pideva glükoosimonitooringu süsteem, mis kinnitatakse käsivarre külge.„Kümne päeva jooksul mõõdab sensor veresuhkru taset naha all ning saadab veresuhkru näidud iga viie minuti järel ühituvale nutitelefonile, kus joonistub graafik ja jooksvalt saab näha, mida veresuhkur teeb,“ kirjeldab Indrek.

Indrek on uue kasuliku abivahendiga väga rahul, sest see võimaldab jälgida, kui palju ta sööb ja joob ning kui palju peaks liikuma, et hoida veresuhkru taset normis. „On kergendus, et enam ei pea vereproovi võtmiseks päevad läbi sõrmi torkima!“

Lisaks hommikul ja õhtul võetavale ravimile manustab Indrek pikatoimelist insuliini, et see tõmbaks ööseks veresuhkru alla. „Hommikul teen diabeediravimi süsti, mis alandab veresuhkrut ja pärsib söögiisu, nii ei teki näljatunnet, mis on diabeedi korral oluline – sa ei tohi end paksuks nuumata!“ sõnab Indrek. „Veresuhkru taset tuleb hoida, muidu kipuvad tekkima vaevused silmade ja jalgadega.“

Foto: Apotheka

Dexcomi süsteem aitab ka igapäevase menüü planeerimisel – see annab kohe häiret, kui mõni toiduamps on veresuhkru kiirelt kõrgele kihutanud, või vastupidi, on see liiga madalale laskunud. Nii õpib diabeetik oma menüüd reguleerima ja tasakaalu hoidma. „Näiteks nisujahutooteid ei tohiks eriti süüa ja kartul viskab veresuhkru näitajad ruttu üles,“ teab mees. „Mina söön vahel ka pekki ja kommi, aga lihtsalt jälgin oma näitajaid. Mõistagi ei saa selliseid asju palju süüa! Alkohol, eriti viin, ei ole hea.“

Vähemalt kord aastas käib Indrek silmaarstil, et silmapõhjad üle kontrollida ja mõõta silmarõhku.

„Kindlasti peaks laskma diabeediõel jalanärve kombata,“ lisab mees. „Et nahk ei muutuks kuivaks ega hakkaks ketendama, kreemitan jalgu uureat sisaldavate kreemidega, mille järgi nahk, iseäranis säärte osa januneb.“

„Diabeediga tuleb elada rahulikult ja üritada vähem stressata,“ nendib Indrek. Ta ise teeb oma igapäevast tööd, ujub ja mängib golfi ning jälgib, et kaalu ei lisanduks. „Diabeetikute liigne kehakaal tuleb sellest, et insuliinist tekib söögiisu, kuid paljud ei liigu, vaid muudkui mugivad,“ nendib Indrek. „Nii kipuvadki suhkruhaiged end paksuks sööma – inimesed ei suuda end tagasi hoida!“

Põhjuseks pärilikkus ja ülekaal

Eesti Diabeedikeskuse endokrinoloog Marju Past tõdeb, et enamjaolt haigestutakse teist tüüpi diabeeti vanusest 35 ja hiljem. „Kuna levik on suur, on peaaegu kõigil mõni tuttav või sugulane diabeetik,“ nendib endokrinoloog.

Tohtri kinnitusel mõjutab diabeedi teket suurel määral pärilikkus – kui ühel vanemal on teist tüüpi diabeet, on lapsel risk haigestuda ligi 40%. „Haigestumist soodustab ülekaal, eriti vöökohale kogunenud rasv ja vähene liikumine, seega ka elustiilil on oluline osa, eriti kui peres on pärilikkuse faktor,“ lisab dr Past.

Tüüpiline haige on Marju Pasti sõnul umbes 45–50-aastane ülekaaluline mees, kes töötab palju ja liigub vähe. „Harilikult on probleemiks väsimus, ebakvaliteetne uni, inimene norskab ega puhka hommikuks välja. Analüüsidest võib selguda kõrgem kusihappe näit ja et tegu on kolesterooli ainevahetuse häiretega. Ilmselt on ka vererõhk normist kõrgem.“

Sellistel puhkudel soovitab arst muuta esmalt elustiili – parandada toiduvalikut ja suurendada füüsilist koormust. „Vajadusel lisandub ka medikamentoosne ravi, et parandada veresuhkru taset ja soodustada kaalulangust,“ täiendab dr Past. „Veel tuleb vastavalt vajadusele korrigeerida raviga vererõhku, lipiide ja muid parameetreid.“

Kuigi inimesed teavad diabeedist üha rohkem, kohtab doktor siiski jätkuvalt müüti, et suhkrusöömine põhjustab diabeeti. „See ei ole päris kindlasti tõene.“

Foto: Apotheka

Haigus hiilib märkamatult

Dr Past tõdeb, et algava diabeedi tunnuseid ei pruugi tähelegi panna, kuna enesetunne ei halvene kohe või muutub vähe. „Kuna veresuhkur tõuseb vähehaaval, kohaneb organism kõrgema veresuhkru tasemega,“ põhjendab ta. „Haigus avastatakse tihti juhuslikus kontrollis või seoses teiste haigustega. Klassikalised sümptomid, nagu janu, väsimus, sagedasem urineerimine ja kehakaalu langus võivad esineda vähesel määral või hoopis puududa.“

Marju Past soovitab aeg-ajalt veresuhkrut kontrollida, eriti neil, kel esinevad riskifaktorid: pärilikkus lähisugulastel, ülekaalulisus, metaboolne sündroom, vererasvade normist kõrgem tase, vöökoha rasvumine ja naistel rasedusaegne diabeet.

Mis juhtub, kui märke eirata ja haigus liiga hilja avastada?

„Ravimata või halvasti ravitud diabeet võib mõjuda salakavalalt kogu organismile ja kahjustada veresooni,“ hoiatab Marju Past. „Edasi võivad järgneda infarktid ja insuldid ning lisaks diabeetiline silmade, neerude ja närvide kahjustus.“

Et haigus ei süveneks ja elada edasi täisväärtuslikult, on dr Pasti sõnul kõige olulisem tervislikult süüa ja pakkuda iseendale parajat füüsilist koormust. „Diabeetiku toit pole eridieet, vaid tavaline söök, mis ei pea olema suhkruvaba, vaid vähemagus. Oluline on hoida veresuhkrunäidud korras ja jälgida, et kaasuvad haigused oleksid hästi ravitud.“

Vitamiinid võivad toetada, kuid ei tee imet

Apotheka Tallinna Ravi tänava apteegi proviisor-juhataja Izabelle Adamsoni sõnul pöörduvad paljud teist tüüpi diabeeti põdevad inimesed apteegist abi otsima, kuna neil esineb sageli jalakrampe ja närvikahjustustest tingitud ebamugavustunnet, kuuma-, külma- ja valuaistinguid.

„Suureks mureks on halvasti paranevad haavad, eriti jalgadel. Samuti on diabeetikud hädas naha ja limaskestade kuivusega, neil esineb silmade ja suu kuivust ja naistel ka intiimpiirkonna kuivust,“ lisab proviisor.

Teist tüüpi diabeeti põdevatele inimestele on apteekides saada kompleksvitamiinid , mis sisaldavad hoolikalt valitud koguses vitamiine ja mineraalaineid, millest diabeetikutel kõige tõenäolisemalt puudus võib tekkida. „Enamasti on neis vitamiinides ka kroomi, mis võib toetada stabiilse veresuhkru saavutamist,“ sõnab Adamson. Lisaks leidub ka taimseid preparaate, mis sisaldavad lisaks kroomile ja B-vitamiinidele kas valget mooruspuud, kikkaväädi ekstrakti või viigikaktust ning võivad samuti veresuhkru normaalse taseme hoidmisele kaasa aidata. Diabeetikutele, kellel on probleeme närvikahjustustega, soovitavad arstid sageli B1-vitamiini.

Siiski rõhutab apteeker, et toidulisand üksi imesid ei tee ning põhjuseta neid võtta ei tohiks – oluline on pidada kinni ette nähtud dieedist ja tarvitada raviarsti välja kirjutatud ravimeid.

Enne toidulisandite võtmist tuleb teha selgeks, kas organismis on mõnest ainest puudus ja pidada nõu raviarstiga, kuna taimsetel preparaatidel võivad olla koostoimed retseptiravimitega. „Ettevaatlik tuleks olla toidulisanditega, mis lubavad kiiret kaalulangust või haigusest imelist paranemist,“ hoiatab proviisor.

Leevendust jalgadele, toetust silmadele

Diabeetikute jaoks on väga oluline ennetada kahjustusi jalgadel, millest võivad areneda halvasti paranevad haavad. Et naha kaitsebarjäär säiliks, peab nahk olema niisutatud. Kuival nahal tekivad lõhed ja juba kergemast traumast võib tekkida haav.

Apteegis on saadaval ka spetsiaalselt diabeetikutele mõeldud kreeme, kuid üldjuhul sobivad kõik hästi niisutavad jalakreemid . Liigse külma- ja kuumaaistingutega jalgadele võib kasutada soojendavaid või jahutavaid jalakreeme. „Tähelepanu tuleb pöörata toote pakendile – kui kreem diabeetikule ei sobi, on see pakendil välja toodud,“ toonitab proviisor.

Kel jalahaav on juba tekkinud, võib paluda apteekrilt põhjalikku nõustamist. „Haava korralikuks paranemiseks on vaja nahka mitteärritavat puhastusvahendit, haavageele, plaastreid ja järjepidevust,“ loetleb Adamson.

Ka silmade toetamiseks leiab diabeetik apteegist sobivaid tooteid. Kuivavatele limaskestadele pakub lahendust regulaarne niisutavate silmatilkade tarvitamine.

Suurema kuivuse korral võib kasutada silmageele, mis pakuvad pikemaaegset niisutust. Ka suukuivuse puhuks leiab apteegist spetsiaalsed hambapastad ja geelid-pihustid, mis aitavad hoida suu limaskesta niisutatuna.

Diabeetikutest rasedate raviskeemi ja dieedi panevad paika arst ja ämmaemand. Kui riskirasedal on konkreetse toidulisandi vajadus, annab soovituse rasedust jälgiv tervishoiutöötaja. Diabeetikutest rasedatele on ette nähtud soodustingimustel veresuhkru jälgimise seadmed ja sel teemal annavad apteekrid hea meelega nõu.