Arst vastab viiele küsimusele, millega pöördutakse sageli perearsti nõuandeliinile

Köha Foto: Shutterstock

Käes on kõle sügis, mis toob endaga kaasa gripihooaja alguse. Perearst Igor Junkin vastab viiele korduma kippuvale küsimusele, millega inimesed gripihooajal perearsti nõuandeliinile pöörduvad.

Perearsti nõuandeliinile 1220 võib pöörduda, kui vajate juhiseid, kas tervisemure korral piisab kodusest ravist või on vaja pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või perearsti poole. Nõuandeliinil töötavad perearstid ja -õed aitavad välja selgitada probleemi tõsiduse ning annavad suunised, millest tervisemure lahendamisel alustada tuleks. Nõuandeliin on suureks abiks just siis, kui terviseprobleem tekib väljaspool tavapärast tööaega, nädalavahetusel või riigipühal. Spetsialistid oskavad anda asjatundlikke soovitusi, aidates inimesi ka gripihooajal, mil tervisemured kipuvad sagenema.

Kui pikk on gripiviiruse peiteaeg?

Gripiviirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel, aga ka pesemata kätega enda või kellegi teise suud või nina puudutades. «Üldjuhul on gripi peiteaeg 1–4 päeva. Keskmiselt jääb see kahe päeva juurde,» täpsustas perearst Igor Junkin.

Kui kaua on inimene nakkusohtlik?

«Tavaliselt on inimene nakkusohtlik päev enne sümptomite ilmumist ja nakkusoht jääb kestma kuni seitsmeks päevaks pärast sümptomite teket. Väikelastel on nakkusohtlik periood pikem – haige väikelaps ohustab teisi kuni 21 päeva,» sõnas dr Junkin. Nakkusoht on aga suurim 3–4 päeva pärast haiguse algust ja on korrelatsioonis palavikuga. «Mida kõrgem on haigestunu palavik, seda nakkusohtlikum on ta ka teistele,» lisas perearst.

Millised on parimad ravivõtted gripi sümptomite leevendamiseks?

Dr Junkini sõnul on gripi ravimine suurel määral sümptomaatiline ehk täpne ravi sõltub patsiendi vaevustest. Palaviku alandamiseks võib kasutada näiteks paratsetamooli või ibuprofeeni. Nende valuvaigistav toime sobib ka lihas- ja/või liigesvalu leevendamiseks.

Köha korral tuleks teha auru või kasutada inhalaatorit. Kurguvalu korral tulevad appi suu ja kurgu limaskesta niisutavad imemistabletid ja spreid.

Ninakinnisuse korral tuleb nina loputada meresoolalahusega. Vajadusel võib lühikest aega kasutada ka erinevaid ninaspreisid.

Kellele ja millal on näidustatud gripiviiruse ravim Tamiflu?

«Oseltamiviir ehk Tamiflu on tõhus, kui ravi alustatakse kahe päeva jooksul pärast gripile iseloomulike esimeste haigusnähtuda ilmnemist,» selgitas dr Junkin. Tavaliselt alustatakse ravi eeskätt kõrge tüsistuste riskiga või raske haigusjuhu korral ja/või juba tekkinud tüsistustega patsientidele. Kõrge tüsistuste risk või raske haiguskulg ohustab just eelkõige gripi riskirühmasid – kuni 7-aastaseid väikelapsi, lapseootel naisi, üle 60-aastaseid ja alaealisi, kellel on mõni kaasuv haigus.

«Riskirühmas on ka need, kellel on diagnoositud mõni krooniline haigus, mis võib gripi foonil ägeneda. Riskirühmadel võib gripi põdemine esile kutsuda krooniliste südame-, hingamis- ja veresoonkonnahaiguste ägenemist. Lisaks võivad gripiga kaasneda ohtlikud tüsistused, nagu kopsupõletik ja hingamispuudulikkus, diabeet või mõni muu ainevahetushaigus, rasvumus, krooniline maksa- ja/või neeruhaigus, väikelastel ka keskkõrvapõletik,» selgitas dr Junkin.

Kas ja millal tasub end gripi vastu vaktsineerida? Millised on vaktsiini näidustused ja vastunäidustused?

«Gripi vastu vaktsineerimine on soovitatav kõigile, vaid nii saame haiguse levikut ennetada, kuid eelisjärjekorras tuleb gripi vastu vaktsineerida riskirühmi,» selgitas ta. «Vaktsineerida tasub end oktoobris ja novembris, vaktsineerimisjärgne kaitse kujuneb kahe kuni kolme nädala jooksul pärast kaitsesüsti,» sõnas arst.

«Gripivaktsiini püsiv vastunäidustus on anafülaktiline ehk allergiline reaktsioon vaktsiini eelmisele doosile või ülitundlikkus mõnele koostisosale. Ajutiselt on vaktsiin vastunäidustatud, kui inimene on väga haige. Kui teie või teie laps on äsja nohuseks jäänud, siis on mõistlikum vaktsineerimine pisut edasi lükata. Kui haigus on juba paranemisfaasis, siis ei ole see vaktsineerimisele vastunäidustuseks,» selgitas dr Junkin. «Vaktsineerimine on kindlaim viis nakkushaiguse vastu kaitse saamiseks ja on kindlasti ohutum kui selle läbipõdemine,» pani dr Junkin südamele.

Gripi riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta. Vaktsineerida saab perearstikeskustes, paljudes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti. Vaktsineerimiseks tuleks võtta ühendust oma perearstikeskusega või broneerida aeg raviasutuse kodulehe kaudu. Raviasutuste kontaktid leiab: www.vaktsineeri.ee/lahen-vaktsineerima. Apteegis vaktsineerimiseks saab broneerida aega aadressil www.vaktsineeriapteegis.ee.

Rohkem infot leiab veebilehelt www.vaktsineeri.ee.

Perearsti nõuandeliinile helistades kehtib alati kõneteenuse numbri tavatariif ja hind kujuneb vastavalt helistaja telefonioperaatorile. Lauatelefonil [phone] helistamine on tasuta, kui kõneminutite hulk mahub sinu telefonioperaatori  pakutavasse lepingusse.

Grippi haigestumise ennetamine

• Väldi lähedast kontakti haige inimesega.
• Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.
• Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
• Ela tervislikult – maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.