Uuenduslik uuring tõi esile soolestiku mikrobioomi olulise rolli stressireaktsioonide reguleerimisel. Leid avab uksed uutele mikroobipõhistele ravimeetoditele, mis aitaksid paremini hallata stressiga seotud vaimse tervise häireid, nagu ärevus ja depressioon.
AVASTUS ⟩ Kui stress eriti kurjalt ründab, võib põhjus peituda soolestikus
Corki kolledži ja Iirimaa uurimiskeskuse APC Microbiome Ireland uuring pakub veenvaid tõendeid selle kohta, et triljonid mikroorganismid soolestikus koordineerivad keha hormonaalseid stressireaktsioone, vahendab Medical Xpress.
Uuring, mis avaldati ajakirjas Cell Metabolism, toob esile keerulise seose soolestiku mikroobikoosluse ja hüpotaalamuse-ajuripatsi-neerupealiste telje, keha keskse stressireaktsioonisüsteemi vahel.
Uurimus näitas, et soolestiku mikrobioomi kahanemine toob kaasa telje hüperaktiivsuse. See põhjustab muutusi aju stressi- ja ööpäevarütmidega seotud piirkondades, mille tulemusel muutub stressi tajumise võime.
Uuringus tuvastati ka kindlad soolebakterid, sealhulgas Lactobacillus’e tüvi Limosilactobacillus reuteri, mis on olulised ööpäevarütmide järgi reguleeritud stressimehhanismi mõjutajad. L. reuteri osutus bakteritüveks, mis aitab reguleerida glükokortikoidide (stressihormoonide) sekretsiooni. See seob mikrobioomi stressitaluvusega.
Professor John Cryan märkis: «Meie uuring tõi välja olulise seose soolestiku mikrobioomi ja ajuspetsiifilise stressireaktsiooni vahel. Soolestiku mikrobioom ei reguleeri ainult seedimist ja ainevahetust, vaid mängib kriitilist rolli ka selles, kuidas me stressile reageerime, ning see regulatsioon järgib täpset ööpäevarütmi. See rõhutab tervisliku mikrobioomi säilitamise tähtsust tänapäeva kiire elutempoga maailmas.»
Uuringu peamine autor dr Gabriel Tofani lisas: «Meie avastused rõhutavad mitte ainult soolestiku mikrobioomi koostise tähtsust, vaid ka seda, kuidas soolemikroobid päeva jooksul muutuvad. Näidates, et soolebakterid mõjutavad keha stressikäsitlust päeva vältel, aitame paremini mõista mehhanisme, mille kaudu mikrobioom kujundab meie reageeringuid meid ümbritsevale keskkonnale.»
Tulemused avavad uusi võimalusi psühhobiootilisteks sekkumisteks, mille eesmärk on parandada vaimse tervise seisundit, suunates tähelepanu stressi reguleerimist mõjutavatele soolebakteritele.