Infarktijärgset südame armistumist võib aidata takistada ootamatu vahend

Mis aitaks hoiduda südame armistumisest pärast infarkti? Foto: Shutterstock

Olemasolev immunoteraapia võib peatada armkoe tekkimise pärast infarkti, viitab ajakirjas Nature avaldatud uuring.

Kui süda saab kahjustada, näiteks infarkti tõttu, armistub kahjustatud kude. Lühiajaliselt aitab see säilitada südame struktuuri, kuid probleem on selles, et armkude ei löö kaasa südame kokkutõmmates, mis häirib südametööd ja võib lõppeda südamepuudulikkusega, millele on lahenduseks vaid radikaalne sekkumine, nagu siirdamine.

Uuringu vanemautor Kory Lavine selgitas, et kui südames on kord armkude tekkinud, on selle paranemine märkimisväärselt takistatud või isegi võimatu. Praegused ravimeetodid aitavad leevendada sümptomeid ja aeglustada haiguse kulgu, kuid tegelikult on suur vajadus selliste raviviiside järele, mis suudaksid haiguse kulgu peatada ja takistada uue armkoe teket, mis viib südamefunktsiooni vähenemiseni. USA teadlased loodavad, et nende uuring viib immunoteraapia kliiniliste uuringuteni südamepuudulikkusega patsientidel, vahendab Washingtoni ülikool.

Uuring keskendus fibroblastidele – rakkudele, mis aitavad kasvatada uut sidekudet. Südames leidub mitut tüüpi fibroblaste: mõned suudavad kasvatada kokku tõmbuvat kudet, mis on südame parandamisel kriitilise tähtsusega, samas kui teised tekitavad staatilist armkudet, mis on kahjulik.

Teadlased kasutasid uue põlvkonna üksikraku järjestamise tehnoloogiat, et eristada erinevaid fibroblaste ja leidsid, et FAP+ fibroblastid soodustavad armkoe, mitte terve koe moodustumist.

Seejärel uurisid teadlased, kas neid rakke saaks blokeerida. Leiti, et signaalmolekul IL-1 beeta mängib armkoe tekkes võtmerolli. Teadlased katsetasid monoklonaalset antikeha, mis blokeerib IL-1 beetat, ja avastasid, et ravitud hiirtel oli vähem FAP+ fibroblaste, vähem armistumist ja parem südamefunktsioon.

Oluline on, et kaks Ameerika ravimiameti heaks kiidetud monoklonaalset antikeha suudavad blokeerida IL-1 signaalid. Kuigi neid kasutatakse praegu põletikuliste haiguste raviks, uuriti üht neist ka ateroskleroosi ravina ja see võiks toimida ka südame armistumise vähendamisel.

Lavine sõnul leidub andmetes vihjeid, et antikeha võib olla kasulik ka südamepuudulikkusega patsientidele, kuna sekundaaranalüüsid näitasid, et ravi oli seotud südamepuudulikkusega hospitaliseerimiste olulise vähenemisega võrreldes tavahooldusega. Teadlaste uus uuring võib aidata selgitada, miks see nii oli.

See tähendab, et lähitulevikus võiks sellist immunoteraapiat kasutada, et murda infarkti ja südamepuudulikkuse vaheline ahel. Siiski tuleb enne veel töötada kõrvalmõjude, näiteks suurenenud nakkusriski vähendamise kallal.

Uuring avaldati ajakirjas Nature.