Suitsetamine ja e-sigaretid: mida need tegelikult kehaga teevad?

Köha Foto: Shutterstock

Lyfery elukindlustuse meditsiinikonsultant dr Kristiina Paju ja juhtivteadlane dr Taavi Tillmann kirjutavad, et 2022. aastal oli Eestis iga kuues inimene igapäevane tubakasuitsetaja, neist 70,4 protsendil kulus päevas 10–20 sigaretti. 49 protsenti suitsetajatest soovisid selle tegelikult maha jätta.

Mida teeb suitsetamine kehale?

Suitsetamine on üks põhilisi enneaegse surma põhjuseid Euroopas, olles põhjustanud 2019. aastal kuni 780 000 surma. 

Ülemaailmses uuringus leiti, et suitsetamine on kõige olulisem elustiilist tingitud risk vähki haigestumises. Näiteks, Euroopas põhjustab suitsetamine üle 80 protsendi kopsuvähkidest, mis on üks sagedamatest vähisurmade põhjustajatest Eestis. Tubakas mõjub kahjulikult ka pea kogu ülejäänud kehale. Suitsetamine kahjustab veresooni südames, ajus, muudes elundites ja jäsemetes, tõstes vastavalt riski infarktiks, insuldiks, muudeks organpuudulikkusteks ning jäseme kaotamiseks. See kahjustab ka viljakust ning raseduse kulgu ning tekitab naha enneaegset vananemist.

Kuidas suitsetamine meid veel mõjutab?

Sageli suitsetatakse, et tulla toime stressiga, ning seetõttu kardetakse loobuda. Tegelikult näitavad uuringud vastupidist: suitsetamise mahajätmine mõjub tõenäoliselt vaimsele tervisele hästi. Suitsetamise lõpetamisel on seos depressiooni, ärevuse ja stressi vähenemisega ning psühholoogilise elukvaliteedi paranemisega. Enam paranes vaimne tervis neil, kellel oli enne suitsetamise lõpetamist diagnoositud vaimu või füüsist mõjutav haigus. On ka leitud, et mida kauem on inimene elanud tubakavabalt, seda kõrgem on tema psühholoogiline heaolu.

Suitsetaja võib ohustada ka oma lähedasi. Passiivne suitsetamine tõstab nii kopsuvähi, insuldi kui ka südamehaiguse riski 20–30 protsenti. Raseduse jooksul tubakasuitsus viibimine tõstab riski alakaalulise lapse sünniks ja teisteks probleemideks. Kui imik puutub kokku tubakasuitsuga, on tal suurem risk imiku äkksurma sündroomiks (teisisõnu hällisurmaks). Ka suurematel lastel, kes passiivselt suitsetavad, esineb näiteks enam hingamisteede infektsioone, kõrvapõletikke ning raskema astme astmat. Seetõttu on oluline oma elu korraldada nii, et säästa lähedasi suitsuga kokku puutumast.

Kas e-sigaretid on ohutumad?

E-sigarettide tarvitamist on vähem uuritud kui tavalisi sigarette. Seetõttu ei osata täielikult prognoosida, mis on pikaajalisest kasutamisest või noores eas alustamisest tingitud riskid. Võib öelda, et tänased e-sigarettide kasutajad on osa eksperimendist, millest tulevased põlvkonnad saavad õppida.

Käesolevalt teame, et e-sigareti aerosoolis on üldiselt vähem kahjulikke aineid kui sigareti suitsus. Seega on sigaretid teadaolevalt ohtlikumad kui e-sigaretid, kuid e-sigarette ei saa pidada ohutuks. Ka e-sigarettide aurus võib olla tervisele ohtlikke aineid (nt karbonüülühendeid ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid ehk VOCe).

Tähelepanu tasub juhtida ääretult suurele nikotiinikogusele, mis sageli e-sigarettides on. Tavalises ühekordses e-sigaretis võib olla 40 mg nikotiini, mis on võrdne 40 sigaretist ehk kahest suitsupakist saadava nikotiinikogusega. Nikotiin on äärmiselt sõltuvust tekitav aine, mis on suurtes kogustes toksiline.

E-sigaretid ja noored

E-sigaretid on kasvav trend noorte ja alaealiste hulgas. Selles eluetapis regulaarselt nikotiini tarbimine võib olla kahjulik noorte aju arengule ning tekitada tugevat sõltuvust. Noored üldiselt ei kasuta e-sigaretti suitsetamise mahajätmiseks, vaid maitse, uudishimu ja tajutud ohutuse tõttu. Niimoodi kasvab e-sigarettide kaudu uus põlvkond, kellel on risk eluaegseks nikotiinisõltuvuseks.

2022. aasta Eesti uuringus, kus oli 720 õpilast vanuses 11–19 aastat, kasutas e-sigaretti igakuiselt või sagedamini pea iga viies. Igapäevaseid kasutajaid oli kuus protsenti (46 õpilast), neist neljandik tarvitas päevas 6–10 ml (võrdeline 6–10 suitsupakiga). Üheksa kooliõpilast tarvitasid päevas üle 10 ml, mis vastab kuni 10 suitsupakile päevas. 166 õpilase esimene tubaka-/nikotiinikogemus oli 12–15-aastaselt, kuid 20 protsenti õpilastest, kes olid tubaka-/nikotiinitoodet proovinud, ehk 49 õpilast proovisid juba 11-aastaselt või varem. Õpilastest 20 protsenti olid proovinud sigaretti, 30 protsenti olid proovinud e-sigaretti.

Nikotiinist loobumine

Tubaka ja/või nikotiini mahajätmisel on abiks suurepärane valik teaduspõhiseid ja põhjalikke tooteid ja teenuseid. Kui on võimalus Mount Everesti vallutada varustuse ja giidiga, siis tasub neid ressursse kasutada – sama on lugu nikotiinist loobumisega.

• Tubakainfo veebileht annab väga põhjaliku ülevaate ning jagab häid nõuandeid, kuidas käituda, et suitsetamisest loobumine oleks mõnevõrra hõlpsam.
• Uuringud on ka näidanud, et individuaalne nõustamine võib tõsta mahajätmise tõenäosust 57 protsenti. Seega soovitame tungivalt nõustamise teenust proovida. Tänu tervisekassale on teenus ka hetkel tasuta, ka ravikindlustuseta inimestele. Leia kodulähedane variant siit.
• Nii nikotiini asendusravi (nt nikotiiniplaaster) kui ka retseptiravimid (nt bupropioon) võivad tõsta loobumise tõenäosust kuni 60 protsenti. Nõu tasub pidada perearstiga, apteekriga või eelmainitud individuaalse nõustajaga.