/nginx/o/2024/11/09/16474500t1h8e88.jpg)
Õpetajate suur koormus, väike palk ja ebavõrdsed töötingimused on andnud kõneainet juba pikemat aega ning koolide streikimine on ilmselt veel kõigil meeles. Nüüd on aga läbi viidud uuring, mis on õpetajate heaolu fookusesse võtnud. Tervise Arengu Instituudi (TAI) tellitud ja Balti Uuringute Instituudi läbi viidud uuring võib olla leidnud viisi, kuidas õpetaja emotsionaalset heaolu paremini toetada.
Kui Eesti koolides viiakse õpilastega läbi mitmeid õpi-, suhtlus- kui ka enesemääratluspädevuse uuringuid, siis õpetajaid uuritakse märksa vähem. Balti Uuringute Instituut alustas eelmise aasta sügisel uuringuga, milles hinnati Gordoni õpetajate kooli ja Vaikuseminutite õpetajate koolitusprogrammi mõju õpetajate sotsiaal-emotsionaalsele pädevusele. Valimisse kuulus 207 õpetajat, kes loosi tahtel sattusid kas kontroll- või testgruppi. Koolitused toimusid kuues Eesti linnas vahemikus november 2023 kuni aprill 2024.
/nginx/o/2024/08/23/16308103t1h4cb9.jpg)
«Sotsiaal-emotsionaalsed oskused ja pädevused ehk maakeeli suhte- ja tundetarkus on vajalik igaühe igapäevaseks toimetulekuks ja heaoluks. Neid oskuseid saab arendada igas vanuses,» sõnas Vaimse Tervise Koalitsiooni tegevjuht Anneli Vares. TAI laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel toonitas, et laste vaimse tervise ja heaolu toetamisel on lastega töötavate spetsialistide sotsiaal-emotsionaalne pädevus praegusel ajal eriti aktuaalne, sest toetab nende stressiga toimetulekut, aitab vältida emotsionaalset läbipõlemist ja suurendab koolikeskkonna tajutavat heaolu.
«On täiesti lootusetu eeldada, et ennast halvasti tundev õpetaja saaks panna õpilased ennast hästi tundma. Võib-olla lühiajaliselt see õnnestub, kuid pikemas vaates pole lootustki. Seepärast on õpetaja jaks ilmselt üks kõige tähtsamaid komponente meie hariduses. Ja me näeme seda ka haridusasutuste tasandil: need asutused, kes pööravad õpetaja heaolule enam tähelepanu, kus tajutakse siirast hoolimist, neis tahetakse töötada,» märkis haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg.
Vaikuseminutite eestvedaja Nelli Jung lisas, et see TAI tellitud uuring on eriline ja oluline seetõttu, et keskenduti vaimse tervise kriisi lahendamisele läbi oskuste õppe. «Eesmärgiks oli toetada laste ja noorte vaimset tervist ning seda saab teha läbi õpetajate spetsiifiliste oskuste, ennetades probleemide tekkimist. Oluline tegur on õpetaja enda vaimne heaolu: kurnatud ja stressis õpetaja võib hakata oma pingeid laste peal välja elama ja emotsionaalselt käituma, tal on keeruline jääda rahulikuks ja last toetada.»
/nginx/o/2024/11/09/16475567t1h9bf1.jpg)
Uuring oli igati edukas. Leiti, et koolituse läbinud õpetajatel kasvas praktilise õppe tulemusena sotsiaal-emotsionaalne pädevus. See aitab õpetajaid stressiga toimetulekul ja suurendab rahulolu tööga, millel on omakorda positiivne mõju õpilaste heaolule. Lisaks töötati uuringu käigus välja ja testiti esimest korda Eesti õpetajatele kohandatud sotsiaal-emotsionaalset pädevust mõõtvat tööriista, et hinnata süsteemselt ja usaldusväärselt koolituste mõju õpetajatele.
Arenguseire Keskuse ja statistikaameti andmetel on alustava õpetaja keskmine vanus Eestis 36 aastat ning on teada, et alustavatest õpetajatest kolmandik lahkub esimese kolme tööaasta jooksul. Vanusegrupis 40–59 lahkub ajutiselt või lõplikult üle 500 õpetaja aastas. Põhjuseid selleks on mitmeid. Kõige teravamalt võib lahkumise otsust mõjutada madal palk, tugivõrgustiku puudumine ja sellega kaasnev stress ning läbipõlemine, piiratud karjäärivõimalused või õpetajaameti madal prestiiž ühiskonnas.
Üks Vaikuseminutite koolitustel osalenud õpetaja sõnas, et oli mõelnud ameti maha panemisele. «Olin loobumas õpetajaametist, olin jõudnud sinnamaani, et ei saanud tööga hakkama. See koolitus aga andis mulle tööriistad ja hetkel tunnen, et saan jälle hakkama. Nüüd suudan säilitada rahu ja hetkel ei kaalu õpetajaametist loobumist.» Teine osaleja kirjeldas oma kogemust järgmiselt: «Esimest aastat õpetaja olla oli algus hästi raske. Vaikuseminutite koolitus aitas minus tekitada sisemist rahu. Olin muidu suur ülemõtleja ja võisin mingit olukorda enda jaoks võimendada ja teha seetõttu kümme korda hullemaks. Nüüd õppisin nägema, et kõik tunded on normaalsed, ma ei peagi kõigega kohe hakkama saama ja ma ei pea üle mõtlema.»
/nginx/o/2024/11/09/16475570t1h12fb.png)
Vaikuseminutite eestvedaja Nelli Jung tunneb rõõmu, sest uuringus osalenud õpetajad on olnud tõesti ülitänulikud ja väljendanud seda, et lisaks kasuliku pädevuse õppele oli koolitus ka ülimalt toetav. «Õpetajate vaimse ja emotsionaalse heaolu toetamine on kriitilise tähtsusega, sest nende roll on otseselt seotud meie laste ja noorte tuleviku kujundamisega. Praktiliste oskuste arendamine aitab õpetajatel paremini toime tulla tööpingega ja suurendab nende rahulolu oma tööga, mis omakorda peegeldub positiivselt ka õpilaste heaolus,» rõhutas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai.
/nginx/o/2023/12/16/15784446t1hdc32.png)
Lisaks sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengule mõjutasid koolitused õpetajate suhteid, rahulolu tööga ja stressiga toimetulekut. Koolitustel osalenud õpetajad tundsid end enesekindlamalt ja võimelisemana oma emotsioone juhtima ning klassiruumi keskkonda parandama. Nad tajusid suhete paranemist eelkõige suhteoskustes õpilastega ja eraelus, Vaikuseminutite koolitusrühma puhul ka suhetes kolleegidega, aga mitte kummaski koolitusrühmas juhtidega. Gordoni koolituse läbinud tõstsid esile kuulamisoskuse paranemist, peegeldamist ja mina-sõnumite head mõju suhete kvaliteedile, loomisele ja hoidmisele, Vaikuseminutite koolituse läbinud tõid eraldi välja kasvanud oskuse oma emotsioonidega paremini toime tulemise ja paremat arvestamist erinevustega. Koolitustel osalemine aitas paljudel õpetajatel taastada usu oma võimetesse ja soovi töötada õpetajana.
Millest oli aga tingitud see, et suhted kolleegidega paranesid, kuid juhtkonnaga mitte? Vaikuseminutite eestvedaja Nelli Jung selgitas nähtust järgmiselt: «Kuna koolitusgruppides olid koos üksikud õpetajad erinevatest koolidest, siis ei oleks ma hinnanud väga tõenäoliseks, et ilmneb mõõdetav mõju koolisisestes suhetes täiskasvanute vahel. Õpetaja otsene kokkupuude ja suhtlus juhiga on enamasti väiksem ja ka formaalsem kui kolleegide või laste puhul, seetõttu ei pruugi õpetaja paremad oskused juhtidega suhtluses nii suurt või tajutavat mõju luua. Suhted laste, kolleegide ja ka lapsevanematega on sageli emotsionaalsemad ning neis ilmneb õpetaja tasakaalukuse ja õpitud oskuste mõju selgemalt, sealhulgas tõid õpetajad intervjuudes välja, et lisaks õpilase vaatenurga paremale mõistmisele osatakse ennast paremini panna ka lapsevanema kingadesse.»
/nginx/o/2023/10/23/15675083t1h09e7.jpg)
Õpetaja heaolu on oluliseks teguriks, mis on seotud sellega, kuidas õpilased end koolikeskkonnas tunnevad. Koolipsühholoogide ühingu esinaine Karmen Maikalu tõi välja, et õpilaste ja õpetaja omavahelist suhtlemist mõjutab tugevalt see, kuidas õpetaja tuleb toime iseenda ja oma emotsioonidega. «Paremini toimetulev õpetaja suudab kergemini luua ka positiivse ja turvalise õpikeskkonna, kus õpilased tunnevad end toetatuna ja on rohkem motiveeritud panustama õppetöösse. Samuti on oluline õpetaja roll eeskujuna – õpilased õpivad õpetajalt emotsioonide juhtimist ja probleemide lahendamist. On vana tõde, et õnnelikul õpetajal on õnnelikud õpilased. Kool on oluline osa õpilase elust ja kui laps tunneb end koolis hästi, siis see mõjutab positiivselt ka tema üldist toimetulekut.»
Tallinna laste-noorte vaimse tervise tegevuskava juht Ott Oja peab häid sotsiaal-emotsionaalseid oskuseid vaktsiiniks, mis aitab tõrjuda vaimse tervise probleeme, ning nende oskuste levimisel oma kogukonnas kasvatame karjaimmuunsust. «Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste õpe ei saa piirduda vaid lastega, vaid peab puudutama kõiki kogukonna liikmeid. Õpetaja puhul on vaja aga meisterlikkust, sest stressirohke töö keskel tuleb olla ka õpilastele eeskujuks. Õpetaja vajab ka sõnavara ning tööriistu õpilastele nende oskuste kirjeldamiseks ja näitlikustamiseks. Seega on õpetajate sotsiaal-emotsionaalsete oskuste õpe nende endi ja koolipere vaimse tervise kaitseks hädavajalik.»
Tulemuste põhjal soovitab uuringurühm haridus- ja teadusministeeriumile ning kohalikele omavalitsustele võimaldada õpetajatel tasuta või soodsa hinnaga osaleda nimetatud koolitusprogrammides. Samuti on soovitatav suurendada koolide juhtkondade teadlikkust sotsiaal-emotsionaalsest pädevusest ja luua selle rakendamist toetav organisatsioonikultuur. Vaimse Tervise Koalitsiooni tegevjuhi Anneli Varese sõnul on uuringuga saadud soovituste rakendamine väga oluline. «Loodan väga, et tänu strateegilistele, riiklikult toetatud jätkutegevustele jõuavad need programmid igasse Eesti kooli.»
Haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg toob välja riigi juba astutud sammud. «Vaikuseminutid on olnud meie partneriks pikki aastaid, oleme aidanud neil saavutada tõendatuse kõrge taseme ja arendada välja tõhus, algusest peale kodumaine sekkumine. Gordoni õpetajate kool aga ka Gordoni perekool on staažikad sekkumised, mis on olnud Eestis kättesaadavad juba aastakümnete jagu ja näitavad jätkuvalt häid tulemusi. Vaikuseminutid on siin maailmavõrdluses vägagi kulutõhusalt, kuid järjepideva pingutusega jõudnud kindasti väga hea tulemuseni. Loodame, et meie toetuse abil on selle lahenduse lõpptarbija jaoks vajalik abi kättesaadavam ja ka hind sõbralikum.»
/nginx/o/2024/02/19/15897049t1hce1d.jpg)
Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa lisab lõpetuseks, et sotsiaal-emotsionaalne pädevus toimib kui kaitsekilp hilisemate vaimse tervise raskuste vastu. «Oskus tulla toime keskkonnast tulenevate proovikividega toob kaasa rohkem positiivseid kogemusi ja optimistlikuma ellusuhtumise, mis on tihedalt seotud üldise heaolu, rahulolu ning parema vaimse tervisega. Nii toimivad sotsiaal-emotsionaalne areng ja vaimne tervis justkui positiivse filtrina, mille toel on ka muude eluvaldkondade areng ning kulgemine helgem. Oskuste omandamine on oluline faktor nii vaimse tervise raskuste kui riski-ja sõltuvuskäitumise ennetuses. Kuna inimesed õpivad sedasorti oskusi kõige sujuvamalt läbi mudeldamise ja eeskuju, on loogiline, et sotsiaal-emotsionaalseid oskusi saavad edasi anda need, kel need endale väga kenasti käepärased on. Seetõttu on õpetajate sotsiaal-emotsionaalsete oskuste pädevused üheks laste tervise hoidmise ning positiivse arengu alustalaks ning kaitseteguriks elu väljakutsetega toimetulekul.»
Uuringut rahastas sotsiaalministeerium ja sellega saab tutvuda TAI lehel.
Osale väljakutses!
MTÜ Vaikuseminutid tegeleb psühholoogilist heaolu kasvatavate oskuste õpetamisega lisaks haridusasutustele ka ettevõtetes ja teistes organisatsioonides.
Novembri keskel on kõik oodatud praktiliste nippidega tööheaolu teekonnale, kus osalejad saavad 15 päeva järjest teha väikese sammu oma heaolu kasvatamiseks.
See Vaikuseminutite tööheaolu väljakutse on tasuta ning iga päev tuleb osalejatele postkasti praktiline soovitus ehk väike ülesanne, mis aitab stressiga toime tulla, tugevdab keskendumisvõimet ning toetab hoolivaid suhteid nii enda kui teistega. Soovituste järgimine ei võta palju aega, kuid toetab seda, et me kiires ja töises sügises enda heaolu unarusse ei jätaks.
Tööheaolu väljakutse algab 18. novembril ja lõpeb 3. detsembril tasuta lühikoolitusega, kus saab kogeda praktilisi tehnikaid, mille abil kiire tööpäeva jooksul pingeid maandada ja energiat taastada.
Registreerida saab siin.
:format(webp)/nginx/o/2021/08/07/13977273t1h3e91.jpg)