Texas A&Mi ülikooli meditsiinikolledži teadlaste uuringu põhjal võib uus ravimeetod Alzheimeri tõve progresseerumist aastateks edasi lükata. Ajakirjas Journal of Extracellular Vesicles avaldatud uurimistöö eesmärk oli uurida Alzheimeri tõve ravivõimalusi. Alzheimer on kõige levinum dementsuse vorm ja on 65-aastaste ja vanemate inimeste peamine surmapõhjus.
Teadlased leidsid, mis võiks Alzheimeri tõve progresseerumist aastaiks edasi lükata (1)
Kasutades ninaspreid kroonilist neuroinflammatsiooni alal hoitavate rakkude mitteinvasiivseks sihtimiseks, leidsid teadlased, et see vähendas ajus põletikku ning vähendas naastude ja valkude kuhjumist, mida arvatakse olevat seotud neuronite progresseeruva kadumisega ajus – see on Alzheimeri tõvele iseloomulik tunnus.
«See lähenemisviis on tõhus, sest nende rakuväliste vesiikulite veetav last võib vähendada neuropatoloogilisi muutusi ajus,» ütleb Ashok K. Shetty, Ph.D., ülikooli tunnustatud rakubioloogia ja geneetika osakonna professor ja regeneratiivmeditsiini instituudi direktor.
«See lähenemine on tõhus, kuna ekstratsellulaarsed vesiikulid, mida ninasprei kaudu kohale toimetatakse, võivad vähendada neurodegeneratiivseid muutusi ajus,» ütleb Ashok K. Shetty.
Shetty, kaastöötaja Madhu LN ja nende kolleegid manustasid ninaspreid loommudelis, kus loomadel oli Alzheimeri tõve varane staadium. Oma paljutõotavaid tulemusi ühendades leidsid teadlased ka, et mikrogliia – aju immuunrakud – omastasid ninasiseselt manustatud närvitüvirakupõhised ekstratsellulaarsed vesiikulid.
Alzheimeri tõve korral aktiveeruvad mikrogliia rakud, et tekitada põletikku ja puhastada Alzheimeri tõvega seotud naastud ajust. Alguses on see funktsioon abistav, kuid aja jooksul muutub see probleemseks, ütleb Shetty. «Pikaajaline aktiveeritus põhjustab mikrogliia normaalsete funktsioonide kaotuse ning nad hakkavad kahjustama neuroneid, mis viib neuronite progresseeruva kadumiseni.»
Uuringutulemused näitavad, et närvitüvirakkudest pärinevate ekstratsellulaarsete vesiikulite manustamine muutis oluliselt mikrogliia geeniekspressiooni ja vähendas mitme kahjuliku põletikuproteiini hulka, mõjutamata seejuures mikrogliia võimet jätkata Alzheimeriga seotud valkude puhastamist, selgitab Madhu.
Shetty on esitanud patenditaotluse neuraalsete tüvirakkudest pärinevate ekstratsellulaarsete vesiikulite intranasaalseks kasutamiseks Alzheimeri tõve ja teiste neuroloogiliste häirete raviks. Ta ütleb, et tema laboris tehtud uuringud on juba inspireerinud edasisi uuringuid ja ta loodab, et edukad uuringud võivad jõuda ravini, mis lükkab edasi Alzheimeri tõvega seotud muutusi ja tõsiseid kognitiivseid probleeme 10–15 aastat pärast esialgset diagnoosimist, kirjutab Medical Xpress.