Dementsust võib aidata eemal hoida see toit

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Hamba all mõnusalt krõmpsuv toit toetab ajutervist ja võib vähendada dementsusriski, vahendab Science Alert.

Kui süüa iga päev peotäis pähkleid, võib see vähendada dementsuse tekkeriski. Sellisele järeldusele jõuti Ühendkuningriigi biopanga andmetel tehtud üle 50 000 osalejaga uuringu põhjal.

Üle 60-aastastel inimestel, kes sõid iga päev kuni 30 grammi pähkleid, oli 16 protsenti väiksem dementsusrisk võrreldes nendega, kes pähkleid ei söönud. Kui pähklid olid soolamata, oli risk suisa 17 protsenti väiksem. Pähklite tüüp (kooritud, kuivatatud, röstitud või koorimata) ei omanud tähtsust.

Tulemused olid siiski täheldatavad ainult inimeste puhul, kes ei olnud rasvunud, magasid piisavalt, ei suitsetanud ega tarvitanud iga päev alkoholi. Samuti ei olnud seos eriti tugev meeste puhul, kui neid analüüsiti eraldi, ja inimestel, kellel esinesid muud riskifaktorid, nagu lihasnõrkus või üksildustunne.

Castilla-La Mancha ülikooli teadlased märkisid, et tulevased pikaajalised uuringud ja kliinilised katsed võiksid hinnata dementsuse ennetamisel pähklite tarbimise tõhusust. Varasemad uuringud on samuti viidanud, et pähklid, mis on rikkad põletikuvastaste ja antioksüdantsete toitainete poolest, võivad toetada ajutervist. Näiteks 12-nädalases uuringus leiti, et iga päev peotäie maapähklite söömine parandas lühimälu ja verbaalset ladusust ülekaalulistel keskealistel inimestel.

Castilla-La Mancha teadlased uurisid seda seost põhjalikumalt, kasutades aastatel 2007–2012 kogutud Ühendkuningriigi biopanga andmeid. Osalejaid jälgiti keskmiselt seitse aastat, mille jooksul oli dementsuse esinemissagedus 2,8 protsenti. Need, kes teatasid, et söövad päevas 30 grammi pähkleid, kuulusid väiksema tõenäosusega sellesse kategooriasse.

Dementsuse kujunemist ja ennetamist mõistetakse siiski veel halvasti. Kuigi ravimite mõju dementsuse progresseerumise pidurdamisele on olnud tagasihoidlik, viitavad tõendid, et kuni 40 protsenti juhtumitest võib ennetada või edasi lükata, kui muuta teatud elustiili riskifaktoreid, nagu suitsetamine, alkoholi tarvitamine, vähene liikumine või sotsiaalne isolatsioon.

Toitumine on üks olulisemaid tegureid. Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et tervislik toitumine, näiteks Vahemere dieet, on seotud väiksema dementsuseriskiga, samas kui Lääne dieet, mis on kõrge küllastunud rasvade, suhkru ja soola sisaldusega, võib dementsuse riski suurendada. Näiteks leiti hiljutises uuringus, et Vahemere dieedi järgimine võib vähendada dementsuseriski kuni 23 protsenti. Samuti võib Vahemere dieedi oluline komponent, oliiviõli, vähendada dementsusega seotud surmariski 28 protsendi võrra.