Arst selgitab, milliste sümptomitega avaldub tõsine kopsuhaigus

KOKile iseloomulikud sümptomid on hommikune köha, mis on kestnud üle kahe kuu, vahel rögaeritus, samuti õhupuudus ja hingeldus, mida kogetakse füüsilisel koormusel senisest enam, vähenenud koormustaluvus ja väsimustunne. Võib esineda pingsustunne rindkeres ja vilistav hingamine. Foto: Shutterstock

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on aeglaselt süvenev kopsuhaigus, millele on iseloomulik püsiv põletik väikestes hingamisteedes ja puhitused kopsudes.

Seda haigust ei saa täielikult välja ravida, sest diagnoosimise hetkeks on tekkinud mitmed pöördumatud kopsukahjustused. KOKi varasemal ja õigel diagnoosimisel võib olla aga oluline positiivne mõju rahvatervisele. Kuidas selle aladiagnoositud haigusega elada ja mida teha, et KOKi mitte haigestuda, selgitab Confido kopsuarst dr Erve Sõõru.

Millised on KOKi sümptomid, kes kuuluvad riskirühma ning kuidas haigust diagnoositakse?

KOK on aeglase, süveneva kuluga kopsuhaigus, mille korral tekib krooniline püsiv põletik väikestes hingamisteedes ehk bronhiit ja puhitus kopsudes ehk emfüseem. Ligi kolmandikul juhtudest on haigus põhjustatud kahjulike gaaside või osakeste pikaajalisest sissehingamisest. KOKi nimetatakse sageli «suitsetajate haiguseks». Kuigi suitsetamine on üks peamisi KOKi riskitegureid, võib KOK tekkida ka 25–45 protsendil juhtudest inimestel, kes ei ole kunagi suitsetanud.

KOKi areng hõlmab paljusid protsesse ja iga indiviidi näitel sellest arusaamine eeldab analüüsi. Haigusele iseloomulikud sümptomid on hommikune köha, mis on kestnud üle kahe kuu, vahel rögaeritus, samuti õhupuudus ja hingeldus, mida kogetakse füüsilisel koormusel senisest enam, vähenenud koormustaluvus ja väsimustunne. Võib esineda pingsustunnet rindkeres ja vilistavat hingamist.

KOK on levinud haigus, mida diagnoositakse alates 40. eluaastast. Siiski jõutakse arsti vastuvõtule alles pärast 60. eluaastat, kui haigus on juba arenenud kaugele. Diagnoosi hilinemine on probleem. Põhjus on haiguse hiiliv kulg ja ühiskonna vähene teadlikkus, seepärast ei pöördu haiged oma probleemidega õigel ajal arsti juurde. KOKi varasemal ja õigel diagnoosimisel võib olla aga oluline positiivne mõju rahvatervisele.

Kas mehed on suitsetamise tõttu potentsiaalsemad patsiendid?

Jah, mõnevõrra enam on KOK levinud meeste hulgas. Rahvusvahelises KOKi epidemioloogilises uuringus «Burden of Obstructive Lung Disease» (BOLD), milles osales ka Eesti, leiti, et kopsufunktsiooni uuringul esines KOKile iseloomulikke tunnuseid meeste hulgas 12 protsendil ja naiste hulgas üheksal protsendil.

KOKi arengut erinevatel eluetappidel on võrreldud lauamänguga. Sünnieelses perioodis peetakse riskiks ema suitsetamist ja passiivset suitsetamist, ema ravimitarvitamist ja astma põdemist, samuti kokkupuudet kemikaalide ja õhusaastega. Varases lapsepõlves peetakse KOKi riskiks sagedasi hingamisteede infektsioone, kokkupuudet allergeenidega, õhusaastega ja passiivse suitsetamisega ning rämpstoidu söömist.

Täiskasvanueas peetakse riskiks suitsetamist ja passiivset suitsetamist, toidu valmistamist gaasitulega ja lahtisel tulel, kokkupuudet kemikaalide ja õhusaastega.

Üldisteks riskifaktoriteks peetakse keskkonnatekkelisi ja geneetilisi interaktsioone, väikeste õhuteede haigusi, kopsuemfüseemi ja kroonilist bronhiiti. See, millise täringu veeretamisega milline punktiskoor saadakse, on paljuski loterii. Nii mängivad ka KOKi arengus erinevatel eluetappidel rolli mitmed tegurid, mis määravad edasises elus KOKi haigestumise riski ja haiguskulu.

Kuidas leevendada KOKi sümtomeid?

KOKi ei saa täielikult välja ravida, sest diagnoosimise hetkeks on tekkinud mitmed pöördumatud kopsukahjustused. Raviga on võimalik leevendada haiguse sümptomeid, pidurdada haiguse kulgu, vähendada ägenemisi, parandada elukvaliteeti ja koormustaluvust. Suitsetamist maha jätta pole kunagi hilja, kuid mida varem ja lõplikult, seda parem.

KOKi ravis kasutatakse sissehingatavaid ravimeid, mis mõjuvad otse bronhides ja kopsudes toimuvale haigusprotsessile. Sissehingatavad bronhilõõgastid laiendavad bronhe, vähendavad õhupuudust, parandavad füüsilist võimekust ja elukvaliteeti ning soodustavad röga väljutamist hingamisteedest. Harvemini kasutatavad sissehingatavad hormoonid ravivad põletikku hingamisteedes. Efektiivseks inhalaatorraviks on ühtviisi olulised nii ravim (toimeaine) kui ka inhalaatori kasutamise oskus. Kehv inhaleerimistehnika seondub sagedama haiglaravi vajaduse ja tüsistustega.

Uuringud näitavad, et ravisoovitusi järgib iga päev alla 50 protsendi haigetest. Nad ravivad pigem haiguse ägedat episoodi kui kroonilist haigust. Mõnedel juhtudel arvatakse, et ravim tekitab sõltuvust, pikaajaline tarvitamine pole turvaline või ravimi toime ajapikku väheneb.

Oluline on KOKi varajane avastamine, diagnoosimine ja efektiivne ravi koos suitsetamisest loobumise ja kehalise aktiivsusega – need kõik võivad aidata tagada parima sümptomite kontrolli, pidurdada haiguse progresseerumist ja parandada KOKi ravitulemusi. Raviküsimuste korral soovitan kindlasti konsulteerida arsti ja õega ning mitte teha ennatlikke otsuseid ravi lõpetamiseks.

Kopsuarsti vastuvõttudel määratakse haiguse kontrolli tase ja korrigeeritakse raviplaani (sealhulgas igapäevane ehk baasravi ja juhised haiguse ägenemise korral). Suhtlus ja regulaarne inhalaatori kasutamise koolitus on oluline osa vastuvõtust, sest arstid ei suuda ennustada, kes haigetest on paremad ravi järgijad. Vahel on mõistlik kaasata raviprotsessi ka patsiendi pereliikmed.

Ravimata jätmisel on pahatihti tegemist raske ja progresseeruva haigusega, mis koos paljude terviseriskidega on üks peamistest surma ja invaliidsuse põhjustajatest maailmas.

Paljud inimesed peavad füüsilise koormusega kaasnevat hingeldust normaalseks ega oska seepärast abi otsida. Kopsuhaigete taastusravi on tõenduspõhiselt efektiivne. Siiski jõuab hinnanguliselt vaid kaks protsenti haigetest taastusravini.

Füüsilise koormusega kaasneva õhupuudustunde tõttu kipub inimene jääma passiivsemaks ning pelgab igasugust treeningut, see muudab olukorra veelgi halvemaks. Tegelikult peaks sellisel juhul toimuma kõik vastupidi: füüsilise aktiivsuse suurendamine muudab olukorda paremaks. Seega peab KOKi-haige liikuma ja olema piisavalt aktiivne vastavalt enda füüsilisele terviseseisundile.

Lugu ilmus Confido kuukirjas.

Mõned soovitused

1. Loobuge suitsetamisest.
2. Vaktsineerige pneumokoki, hooajalise gripi ja Covid-19 vastu.
3. Olge füüsiliselt aktiivne.
4. Võtke ravimeid regulaarselt.
5. Käige vähemalt üks kord aastas arsti vastuvõtul kontrollis.
6. KOKi ägenemise korral (sümptomeid rohkem, vajasite kiirabi või olite haiglaravil) andke sellest kohe teada oma arstile.