/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2024/11/14/16483608t1h2b9d.jpg)
Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi projekti «JoyMVPA» raames töötati välja kehalise kasvatuse õpetajatele tunnis kasutamiseks sada mängu, mis toetavad koolilaste liikumisoskuste omandamist.
Kehalise kasvatuse õpetajatele loodi sada liikumismängu
Projekti juht, Tartu Ülikooli liikumise ja spordibioloogia professor Jarek Mäestu sõnas, et järjest enam õpetatakse tundides erinevate oskuste omandamist, mitte konkreetselt kindlaid spordialaspetsiifilisi elemente, nagu kuulitõuge või sammudelt pealevise korvpallis. «Õpetaja valib viisi, millist spordiala või vahendit oskuse õpetamiseks kasutada. Sellest tulenevalt oli meie projekti eesmärgiks toetada põhikooli kehalise kasvatuse õpetajaid erinevate liikumisoskuste õpetamisel ja oma erialase profiili tugevdamisel.»
Mäestu selgitas, et välja töötatud harjutused on vähemalt mõõduka intensiivsuse tasemel, et tagada lisaks oskuste arendamisele ka positiivne mõju tervisele. «Harjutusvara intensiivsuse mõõtmiseks kasutati südamelöögisageduse monitore. Materjalide hulka ei lisatud neid harjutusi, mis polnud piisavalt intensiivsed. Filmisime harjutused ja mängud üles ning kombineerisime need koos instruktsioonide ja toetava materjaliga liikumise ja tervise olulisusest. Projektist valmis harjutusvara, mis on abiks oskustepõhise liikumisõpetuse ainekava eesmärkide saavutamisel.»
Mängude ja harjutusvara arendamisse olid kaasatud õpetajad ning kooliõpilased hindasid, kuivõrd harjutus või mäng neile meeldis. «Mida kõrgem on tunni sisu meeldivus, seda kõrgem on seeläbi ka motivatsioon ning õpitust jääb positiivne kogemus. Oskustest on peamiselt esindatud püüdmine-viskamine, jooks, põrgatamie ja triblamine. Harjutusvara on kategoriseeritud erinevate kehaliste võimete järgi: vastupidavus, osavus, kiirus, jõud ja tasakaal,» lausus Mäestu.