Diabeedi hilinenud diagnoos võib lõppeda surmaga

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Täna on maailma diabeedipäev. Septembris suri Eestis noor inimene liiga hilise diagnoosi tõttu. Raske haiguse sümptomite tähelepanuta jätmine on probleem, mida on vaja ühiskonnale teadvustada. Diabeedisümptomeid – suur janu, pidev pissihäda, tohutu väsimus ja I tüübi diabeedi korral kaalukaotus on märgid, mida peab märkama ja nende sümptomitega peab minema kiiremas korras perearsti juurde. Tallinna lastehaigla statistika kohaselt jõuab kolmandik lapsi diagnoosini juba liiga halvas seisus, ketoatsidoosis, mis võib lõppeda surmaga.

Samuti peame teadvustama, et diabeediga kaasnevate probleemide ring on väga lai. Värske ülemaailmne uuring paljastab, et 77 protsenti diabeeti põdevatest inimestest on kogenud ärevust, depressiooni või muud vaimse tervise häiret seoses oma haigusega.

Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni uuringu kohaselt oli kõige levinum vaimset heaolu mõjutav tegur hirm tüsistuste tekkimise ees (83%). Muudeks teguriteks on igapäevane diabeedi juhtimine (76%), häbimärgistamine ja diskrimineerimine (58%) ning hirm nõelte ees (55%).

Kuigi diabeet ei too alati kaasa vaimse tervise probleeme, teatas 79 protsenti uuringus osalenutest, et on kogenud diabeedi läbipõlemist, mis on peamiselt tingitud igapäevaste kohustuste ja emotsionaalse koormuse mõjust. Murettekitav on see, et kolm neljast läbipõlemist kogenud inimesest on stressi või ülekoormatuse tõttu oma ravi katkestanud või pausile pannud.

«Diabeediga kaasnevaid vaimse tervise probleeme tuleb senisest oluliselt rohkem ka Eestis teadvustada. Patsiendi vaimne heaolu ei ole seni veel meie meditsiinisüsteemis tähelepanu keskmes, sest arsti konsultatsioonide ajal keskendutakse ravile, analüüsidele ja retseptidele. Lisaks kurdavad I tüübi diabeedi patsiendid, et liiga sageli öeldakse neile, et arenenud meditsiinitehnika on ju viinud kõik haigusega seotud mured. Tegelikkuses on ärevust palju ja nii diabeeti põdejad kui nende lähedased näevad igal ööpäeval väga palju vaeva, et diabeeti enam-vähem kontrolli all hoida,» sõnas Diabeedikooli juht Kristi Peegel.

«Seega on oluline näha iga patsiendi taga inimest ja suuta pakkuda talle tuge emotsionaalselt rasketele hetkedele. Tähtis on seda teemat ühiskonnas laiemalt teadvustada, sest just vaimselt läbipõlenud inimestel on oluliselt suurem tõenäosus saada mõni diabeediga kaasnev tüsistus.»

Hinnanguliselt põeb Eestis II tüübi diabeeti ligi 100 000 inimest ning nendest 30 protsenti ei ole veel diagnoosi saanud, sest selle haiguse algus on salakaval ja hiiliv. Seda tüüpi põevad peamiselt keskealised ja vanemaealised, kuid järjest rohkem ka ülekaalulisi lapsi ja noori. I tüübi diabeet on autoimmuunhaigus, mida põeb Eestis kokku ca 7000 inimest, neist lapsi ca 1000.

Kõigil inimestel tasub Kristi Peegli sõnul II tüübi diabeedi riske testida, sest selle tüübi diabeeti saab ennetada. Testi oma teadmisi diabeedipäeva veebikeskkonnas: https://diabeedipaev.ee/test/

Pühapäeval, 17. novembril toimub Kadrioru pargis heategevuslik diabeedikõnd. E. Vilde majamuuseumi juurest kell 12.00 algavale 3,2 km kõnnile on oodatud osalema kõik, kellel on diabeet või kelle lähedastel on diabeet. Väga oodatud on samuti kõik teised, kellel ei ole diabeeti, aga kes oma tervise eest hoolt kannavad! Kõikidel soovijatel mõõdetakse veresuhkrut, elanikkonnakaitse teemal jagab nõu naiskodukaitse, jagatakse sooja jooki (palun termostass kaasa võtta!) ja loositakse hinnalisi kingitusi. Kuna kõnd kannab rohelist mõtteviisi, siis medaleid jagatakse virtuaalselt.

Pane ennast, pere, sõbrad ja kolleegid kirja https://diabeedipaev.ee/ ja kohtume pühapäeval enne kella 12.00 Kadriorus aadressil Roheline aas 1a.