Austraalia teadlased: andmed ei näita seda, et sotsiaalmeedia lapsi nüristab

Tuleb välja, et sostiaalmeedia kasutamine ei pruugigi lapsi vaimselt sandistada, nagu levinud arvamused seda kirjeldavad. Foto: Pixabay

Curtini ülikooli hiljutine uuring seab kahtluse alla laialt levinud arusaama, et sotsiaalmeedia sage kasutamine kahjustab oluliselt vaimset tervist. Uuringust selgub, et sotsiaalmeedia kasutamise ja vaimse tervise probleemide vahel on vähe või üldse mitte seost. Teadlaste töö kannab pealkirja «Objektiivse sotsiaalmeedia kasutuse, tähelepanu kontrolli ja psühholoogilise stressi seoste uurimine» ning on avaldatud ajakirjas Social Science & Medicine.

Uuring viitab, et sotsiaalmeedias veedetud aeg mõjutab selliseid vaimse tervise näitajaid nagu depressioon, ärevus ja stress vaid marginaalselt ning mõju pole alati negatiivne. Uuringu juhtiv autor ja doktorant Chloe Jones rõhutas, et kuigi tulemustest ei järeldu, et sotsiaalmeedia kasutamine oleks kahjutu, on seos vaimse tervisega tõenäoliselt väga keerukas.

Näiteks selgitab Jones, et tugikogukonnaga seotud online-keskkond võib olla isolatsioonis elavatele inimestele päästerõngaks, kuid näiteks Instagrami mõjutajate pidev jälgimine võib olla ebatervislik, kui inimesel on probleeme kehapildiga.

Enamik varasemaid sotsiaalmeedia uuringuid on tuginenud osalejate enesehinnangutele kasutusaja kohta, kuid Curtini rahvastiku tervise kooli (School of Population Health) teadlased kogusid rohkem kui 400 inimese mobiiltelefonide andmed, et mõõta täpselt nende sotsiaalmeedia kasutamise aega viimase nädala jooksul. Osalejate vanused jäid vahemikku 17–53 aastat. Seejärel võrreldi kasutusandmeid osalejate depressiooni, ärevuse, stressi ja tähelepanukontrolli tasemega.

Tulemused näitasid, et sotsiaalmeedia kasutamise seos ärevusega on väga nõrk ja depressiooni või stressiga ei seostatud seda üldse. Samuti ilmnes nõrk positiivne seos tähelepanukontrolliga, mis viitab, et suurenenud sotsiaalmeedia kasutus on seotud veidi parema tähelepanuvõimega.

Jones selgitas, et kui soovitakse langetada teadlikke otsuseid sotsiaalmeedia ja vaimse tervise osas, on vajalik kvaliteetsete andmete kasutamine. Uuring tõestas, et objektiivselt mõõdetuna on sotsiaalmeedias veedetud aja mõju vaimsele tervisele kas tühine või olematu.

Uuringu kaasautor ja dotsent Patrick Clarke rõhutas, et tulemused võiksid olla alus edasistele uuringutele, et uurida, kuidas kasutajad sotsiaalmeediaga suhtlevad ja millised isiklikud omadused võiksid mõjutada sotsiaalmeedia mõju vaimsele tervisele, nii positiivses kui negatiivses suunas.

Näiteks avastati, et erinevad platvormid mõjutavad kasutajaid erinevalt: TikToki kasutamisel täheldati kerget positiivset seost tähelepanukontrolliga, samas kui Facebooki kasutamine näitas nõrka seost stressiga. Clarke selgitas, et isegi vanust arvesse võttes jäi TikToki ja parema tähelepanukontrolli seos kehtima, mis viitab, et platvorm võib mõjutada tähelepanu hoidmise võimet sõltumata kasutaja vanusest.

See uuring uuris üksnes sotsiaalmeedias veedetud aja pikkust, mistõttu võib tulemuste tähendus olla hoopis see, et vaimse tervise seisukohalt ei pruugi oluline olla niivõrd kasutatud aeg, vaid pigem see, kuidas ja millisel viisil sotsiaalmeediaga suheldakse.

Allikas: MedicalXpress Curtini Ülikool