Alzheimeri ravim kukkus katsetustel läbi – põhjus üllatav

Deferiprooni molekul, mis alguses paljulubavana Alzheimeri ravimina siiski kliinilistel katsetel läbi kukkus. Halliga on tähistatud süsiniku aatomid, valgega vesiniku, sinisega lämmastiku ja punasega hapniku aatomid. Foto: MolView

Kasvav hulk tõendeid viitab, et veres sisalduva raua tase võib olla seotud Alzheimeri tõve arenguga. Uus uuring, mis käsitleb rauasisaldust vähendava ravimi mõju, on aga tõstatanud küsimusi selle kasutamise ohutuse kohta Alzheimeri ravis.

Vanusega kogunevad raualadestused ajupiirkondadesse, mis võivad kahjustada normaalset kognitiivset funktsioneerimist. Uuringud on näidanud, et raual on roll Alzheimeri tõve kujunemises, kuna liigne rauasisaldus aitab kaasa beeta-amüloidi ladestumisele ja põimikute moodustumisele ajus, mis soodustab neurodegeneratsiooni.

Sellest tingituna on tähelepanu keskmes ravimiarendused, mis vähendavad raua ülejääki selle sidumise ehk kelatsiooni kaudu. Nende ravimite võimalikku kasu Alzheimeri tõve ravis on uuritud põhjalikult. Siiski on üks konkreetne raua kelatsiooni võimaldav ravim Alzheimeri tõve progresseerumise kontekstis esile toonud muret tekitavaid tulemusi.

Uuringut tegid mitmed Austraalia teadusasutused, sealhulgas Florey neuroteaduse ja vaimse tervise instituut (The Florey), Melbourne'i ülikool, Uus Lõuna-Walesi ülikool (UNSW), Monashi ülikool, Curtini ülikool, Queenslandi ajuinstituut, Austraalia ühenduslik teadus- ja tööstusuuringute organisatsioon (CSIRO) ning Newcastle'i ülikool.

Teadlased uurisid ravimit deferiproon, mida tavaliselt kasutatakse teatud verehaigustega patsientidel liigse raua eemaldamiseks, mis tekib korduvate vereülekannete tagajärjel. 12-kuuline kliiniline uuring toimus 81 patsiendiga, kes olid vanemad kui 54 aastat ja kellel oli diagnoositud kerge kognitiivne langus või Alzheimeri varajased sümptomid ning kinnitatud amüloidladestused. Osalejad määrati juhusliku valikuga kas deferiprooni (15 mg/kg suu kaudu kaks korda päevas) või platseebo saajateks. Peamiseks eesmärgiks oli hinnata kognitiivse funktsioneerimise paranemist (mälu, täidesaatvad funktsioonid ja tähelepanu), mida mõõdeti alguses, kuue kuu ja 12 kuu järel. Teiseste tulemustena hinnati muutusi aju rauatasemes.

MRI-uuringud näitasid, et võrreldes platseeborühma patsientidega oli deferiprooni saanud patsientidel vähenenud rauasisaldus hipokampuses, mis on aju mäluga tihedalt seotud piirkond. Kuigi rauatase ajus vähenes, täheldati ravimit saanud patsientidel üldist kiirenenud kognitiivset taandarengut, mida peamiselt tingis täidesaatvate funktsioonide testide halvenemine. Täidesaatvad funktsioonid hõlmavad kõrgema taseme vaimseid protsesse, mis võimaldavad planeerida, keskenduda, mäletada ja toime tulla mitme ülesandega.

Teadlaste sõnul viitavad uuringu tulemused, et rauataseme alandamine deferiprooni abil võib Alzheimeri tõvega inimestele kahjulik olla, kiirendades haiguse progresseerumist.

Uuring avaldati ajakirjas JAMA Neurology.

Allikas: New Atlas