Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

KOROONA JÄRELMÕJU? Füsioterapeut selgitab, millest võib tekkida õlavalu

Copy
Õlavalu
Õlavalu Foto: Shutterstock

Ülemiste City Von Baeri tervisemajas tegutsev füsioterapeut Katri Luga selgitab, millest võib õlavalu tekkida, ning annab nõu, mida sellisel juhul ette võtta.

Kontoriinimesel võib õlg hakata valutama nii valest tööergonoomikast kui ka intensiivsest koormusest väljaspool tööaega.

Õlg võib valutada väga erinevatel põhjustel, aga sagedamad põhjused on Luga sõnul ülekoormus, põletik ja trauma. «Trauma korral on olukord väga selge ja konkreetne. Valu tekib järsku, näiteks inimene kukub libeda ilmaga. Ülekoormusest võib hakata õlg valutama tasapisi, vahel läheb justkui paremaks ja siis jälle halvemaks,» kirjeldab Luga, kes on spetsialiseerunud õlaravile.

Sageli tundub aga just kontoriinimestele, et õlg hakkas ilma selge põhjuseta valutama. «See võib olla põhjustatud staatilisest tööasendist või korduvatest liigutustest. Need on märgid valest tööergonoomikast. Aga kindlasti omab tähtsust ka see, mida inimene oma vabal ajal teeb. Ühekordne suur koormus muidu passiivsele inimesele võib õlale liiga teha küll,» ütleb Luga. Ta toob välja näiteks lumelükkamise, õunapuude lõikamise või intensiivse koormusega trennid, mida 1–2 korda nädalas tehakse. «Eriti crossfit, bodypump ja box-treeningud,» rõhutab ta.

Ise ei parane

Sellise valu puhul soovitab Luga kindlasti füsioterapeudi vastuvõtule tulla. «Kui õlavalu paari nädalaga ei taandu või hoopis ägeneb, siis peaks tulema füsioterapeudile näitama. Liiga kaua ei maksa oodata, õlg ei parane üldiselt ise. Õlg vajab ravi,» rõhutab ta. Luga sõnul on ka olukordi, kus hädalised jõuavad füsioterpeudi vastuvõtule pool või isegi paar aastat hiljem. «See tähendab, et nad on liiga kaua kannatanud. Ka siis on võimalik ravida, kuid peame arvestama, et probleem on süvenenud. See tähendab, et paranemine on sageli aeglasem.»

Koroonaajal tekkis tööd tegevate inimeste hulgas sage probleem, mis veel tänaseni kestab. «Meie juurde hakkas jõudma palju inimesi, kes kaebasid valutava jäiga õla üle. Meditsiiniline termin sellele on adhesiivne kapsuliit ehk kapsli põletik. Inglise keeles kasutatakse ka terminit frozen shoulder. Tol ajal me ei teadnud, et koroona ja kapsuliidi vahel esineb seos. Nüüd on see leitud,» ütleb Luga.

Liigne painduvus polegi hea?

Osa inimesi on õlahädadele vastuvõtlikumad kui teised. Õlg on kõige liikuvam liiges. «Seepärast on see ka ülekoormuse suhtes üsna tundlik. Eriti veel siis, kui õlaliiges on ebastabiilne ja üleliikuv.» Selle all peab Luga silmas näiteks väga painduvaid inimesi. «Mõni inimene on lihtsalt hästi painduv, koed on elastsed, aga õlaliigese puhul on see pigem riskitegur.» See võib tähendada, et õlg võib koormusele kergemini reageerida, mille tagajärjel tekib lihaste kõõlustes põletik.

Aga mis siis füsioterapeudi juurde minnes ikkagi ees ootab? Füsioterapeut hindab olukorda, esitab küsimusi, kontrollib liikuvust, lihasjõudu, teeb vajalikud kliinilised testid ja otsustab, milliseid ravimeetodeid antud olukorras kasutada.

Õlaravis on peamised meetodid külmaravi, teipimine, terapeutilised harjutused ehk siis konkreetsed süstemaatilised harjutused ning puhkuse-koormuse õige vahekorra paikapanek.

«Tablettidega saab küll valu leevendada, aga lihaste-kõõluste probleeme ravida ei saa. Selleks on vaja regulaarselt teha füsioterapeudi poolt soovitatud harjutusi. Kui füsioterapeudi arvates oleks vaja täpsustavaid uuringuid, siis suunatakse patsient ortopeedi juurde. Ortopeedid ja füsioterapeudid teevad omavahel tihedat koostööd.» 

Luga sõnul paraneb õlg üldiselt hästi, vahel läheb kiiremini, vahel veidi aeglasemalt, aga keskmiselt kestab õla taastusravi kolm kuud.

Lugu ilmus Ülemiste City Tervisemaja blogis.

Märksõnad

Tagasi üles