Kehas avastati koht, kus vereloome vananedes hoopis paraneb

Vananedes täitub koljuluu peaaegu täielikult luuüdi ja veresoontega. Foto: Shutterstock

Vanusega halveneb luuüdi võime toota tervet verd, mis võib põhjustada põletikke ja haigusi. Kuid Max Plancki molekulaarbiomeditsiini instituudi teadlased avastasid, et kolju luuüdi on erand – see hoopis suurendab vereloomet kogu elu jooksul. Kolju luuüdi eriline veresoonte võrgustik, mis kasvab vananedes, muudab selle ainulaadseks veresoonte kasvukeskkonnaks kehas, vahendab Medical Xpress.

Luuüdi mikrokeskkond reguleerib vereloome tüvirakkude uuendamist ja nende arengut. Vananedes see tasakaal häirub, mis toob kaasa põletikud ja immuunfunktsiooni languse. Enamikus luudes väheneb vanusega veresoonte arv ja funktsioon, kuid koljuluus seda ei toimu. Koljuluu vereloome säilitab oma tervise, ilma et esineks tüüpilisi vananemise märke nagu põletik, rasvakogumite teke või immuunrakkude tasakaalutus.

Teadlased kasutasid hiirte koljuluu vereloome jälgimiseks spetsiaalset kuvamistehnikat ja avastasid, et vananedes kasvab kolju luuüdi märkimisväärselt. Noorte ja eakate hiirte koljuluude võrdlemine näitas, et vananedes täitub koljuluu peaaegu täielikult luuüdi ja veresoontega. Sama trendi täheldati ka inimeste kompuutertomograafia uuringutes.

Koljuluu mikrokeskkond säilitab vananedes oma tervisliku seisundi paremini kui näiteks reieluuüdi. Uuringu autorite hinnangul võib see olla tingitud kolju luuüdi erilistest molekulaarsetest mehhanismidest, mida veel täielikult ei mõisteta. See avastus võib avada uued suunad luuüdi vananemisega seotud haiguste uurimiseks ja raviks, võimaldades tulevikus tugevdada ka teiste luuüdiga piirkondade vastupanuvõimet vananemisele.

Ajakirjas Nature avaldatud uuring toob esile, kui unikaalne on kolju luuüdi roll vananemise ja immuunsüsteemi tervise säilitamisel.