November toob kaasa viirushaiguste hooaja, kus üheks sagedasemaks sümptomiks on kurguvalu. See ebameeldiv tervisemure võib tabada kõiki, kuid laste puhul on see eriti murettekitav. Apteeker jagab nõuandeid, kuidas kurguvalule esmast leevendust saada ning milliste sümptomite puhul on vajalik pöörduda arsti poole.
Lapsel kurk valutab: millal kodused vahendid aitavad ja millal pöörduda arsti poole
Pärnu Meie apteegi proviisor-juhataja Margot Lehari sõnul on väikelastel kurguvalu peamisteks põhjustajateks viirused. «Kõige sagedamini on tegu adenoviirusega, mis võib tekitada suulae- ja kurgumandlipõletikku ehk angiini või kõripõletikku ehk larüngiiti,» selgitab Lehari. Kurguvalu esimesteks märkideks on hääle muutumine, lapsel on raske neelatada ja hakkab nutma või keeldub söömisest. Kui lapse palavik tõuseb üle 38 kraadi ja kestab kauem kui neli päeva ning suust ja ninast hakkab tulema ebameeldivat lõhna, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, sest vajalik võib olla antibiootikumikuur.
Esmane abi koduapteegist
Kurguvaluga lapsele tuleb anda sagedasti midagi sooja juua – kas pärnaõie- või nurmenukuteed, jõhvika- või sõstrajooke –, midagi heamaitselist ja mitte kuumalt. Lehari soovitab, et koduapteegis võiksid olemas olla inhalaator ja naatriumkloriidi 0,9-protsendililne lahus jaheda auru tegemiseks, valuvaigistid, astelpaju- või saialilleõli spreid ning suuremate laste jaoks kurgu imemistabletid. «Imemistablette on saadaval heade maitsetega, need võivad sisaldada näiteks ternespiima, astelpajuõli, kummelit, taruvaiku või leedrimarjaekstrakti. Need on saadaval ka pulgakommidena, mis võivad lastele hästi sobida,» märgib Lehari.
Kui juhtumisi pole käepärast ühtegi ravimit, võib kurku kuristada ka keedusoola lahusega. Selle valmistamiseks tuleb segada pool teelusikat soola klaasi sooja veega. Lisaks on kasulik tube tihti õhutada, et laps saaks kergemini hingata.
Tuntud ja tõhus mesi võib apteekri sõnul olla kurguvalu leevendamisel abimeheks, kuid selle kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. «Mesi aitab kurguvalu korral tõesti, kuid seda ei tohi anda alla üheaastastele lastele. Üle kolmeaastased lapsed, kes pole meele allergilised, võiksid küll võtta paar lusikatäit mett päevas,» juhendab proviisor.
Tõsised hingamisteede haigused, mis vajavad kiiret tähelepanu
Kurguvalu möödub enamasti koduste ja apteegi käsimüügi vahenditega, kuid eranditeks on kõriturset tekitavad haigusseisundid. Osa ägedate põletike korral võib tekkida eluohtlik õhupuudus ja kõri sulgumine. Väikelastel vanuses kaks kuni kuus aastat esineb tihti epiglotiiti ehk kõripealise põletikku. «Epiglotiidi sümptomiteks on tundidega tekkiv kõrge palavik, kähisev hääl, raskendatud hingamine ja süljevoolus. Köha seejuures tavaliselt puudub,» selgitab Lehari ja toonitab, et selle haiguse korral tuleb kutsuda kiirabi.
Teine raskem haigus, mis vajab samuti kiiret tegutsemist, on larüngiit ehk kõripõletik. Selle tunnusteks on kõrge palavik, hääle kähisemine, raskenenud sissehingamine ja haukuv köha. Larüngiit algab tihti äkiliselt ja enamasti öösiti ning 80 protsendil juhtudest vaevlevad haiguse käes poisslapsed. Ka selle haiguse tekkimisel tuleb lapsele kutsuda kiirabi. «Kiireks esmaabiks võib kasutada aurutajat või inhalaatorit. Kui neid pole käepärast, võib lasta vannitoa põrandale ja seintele kuuma vett, mis tekitab auru. Seal tuleks lapsega viibida vähemalt 15 minutit,» soovitab Lehari.
Viirused aitab eemal hoida sagedane kätepesu
Hingamisteede probleemide ennetamiseks soovitab proviisor järgida hügieenireegleid ja vältida haiguspuhangute ajal rahvarohkeid kohti. «Viirused levivad piisknakkusena ja otsekontaktiga, mistõttu on oluline pesta sageli käsi ja desinfitseerida pindu. Vaktsineerimine on samuti tõhus ennetusviis – näiteks Hib-vaktsiin, mis on Eesti vaktsineerimiskavas ning kaitseb epiglotiidi ja teiste Haemophilus influenza bakterist põhjustatud haiguste eest,» selgitab ta.
Iga lapsevanem peaks valmis olema laste ootamatuteks haigestumisteks ning koduapteek võiks sisaldada inhalaatorit, valuvaigisteid, mereveega ninaspreisid, kurgusepreid ja suuremale lapsele kurgulosenge, et haigussümptomite ilmnemisel kiiresti tegutseda. Oleks naiivne arvata, et minu laps ei jää haigeks, laste loomulik immuunsus areneb aktiivselt kuni kuuenda eluaastani ja vähem stressi on lapsevanemale, kui ta on hästi selleks valmistunud.