MOBIILNE SÕELUURING ⟩ Eesnäärmevähi tekkeriski suurendavad neli tegurit

Urineerimishäireid võib põhjustada eesnäärme healoomuline suurenemine. Foto: Shutterstock

Eesti vähiregistri andmetel registreeriti Eestis 2021. aastal 1053 uut eesnäärmevähi juhtu. Eesti Vähiliit kutsub mehi üles kasutama võimalust minna mobiilsesse meestekabinetti sõeluuringule, eriti novembris, mil keskendutakse meeste tervisele.

Viljandi haiglaga koostöös toimuvad Eesti Vähiliidu mobiilses meestekabinetis vastuvõtud, kuhu saab registreerida telefonil ([phone]. Mobiilse kabineti teenus jõuab ka väljaspool suurlinnu elavate meesteni, pakkudes esmaseid uuringuid ja järelkontrolli võimalusi kodukandis.

Eesnäärmevähi varajane avastamine on ülioluline, sest algstaadiumis on see hästi ravitav. Samuti on oluline teada, et varajases staadiumis ei põhjusta eesnäärmevähk enamasti mingeid vaevusi, vahendab vähiliit.

Eesti meeste oodatav eluiga on võrreldes naistega ligi üheksa aastat lühem. Üks peamisi probleeme on kõrge vererõhk, mis mõjutab enam kui pooli mehi. Lisaks on 40–50-aastaste meeste hulgas 72,2 protsenti ülekaalulised, mis suurendab südame-veresoonkonna haiguste riski. 2023. aastal moodustasid vereringeelundite haigused aktiivravi põhjustest 15 protsenti, sealhulgas 65-aastastel ja vanematel patsientidel 27 protsenti, edastab Eesti Vähiliit.

Kuigi mehed seisavad silmitsi tõsiste terviseprobleemidega, kasutavad nad kuni 50. eluaastani tervishoiuteenuseid vähem kui naised. Seetõttu jõuavad mehed sageli arsti juurde juba välja kujunenud ja kallist ravi vajavate haigustega. Näiteks 15–20 protsenti 20–50-aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku ja rohkem kui pooled üle 50-aastased mehed kogevad eesnäärme healoomulise suurenemisega seotud urineerimishäireid.

Eesnäärmevähk on samuti meeste seas jätkuvalt suur probleem. Elu jooksul diagnoositakse eesnäärmevähk ühel mehel viiest ning haiguse esinemissagedus kasvab märgatavalt pärast 60. eluaastat. Uuringud näitavad, et peaaegu 80 protsendil 80. eluaastates meestest võib avastada eesnäärmevähi. Eesnäärmevähk on Eesti meestel endiselt kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja.

Seega kutsub Eesti Vähiliit mehi üles kasutama võimalust minna mobiilsesse kabinetti sõeluuringule.

Eesti Vähiliidu mobiilses meestekabinetis osutati 2023. aastal teenust 36 vastuvõtupäeval, kokku tehti 1256 vastuvõttu, millest 705 olid kontakt- ja 551 kaugvastuvõtud. Mobiilse kabineti kaudu avastati varajases staadiumis kolm eesnäärmevähi juhtu, üks põievähk ja üks neerutuumor, mis on praegu jälgimisel. Need juhtumid tõestavad regulaarsete tervisekontrollide ja varajase avastamise olulisust.

Uroloog dr Teesi Sepa sõnul on meeste teadlikkus oma tervisest paranenud ning nad otsivad aktiivselt võimalusi varajaseks avastamiseks ja ennetamiseks. Eriti oluline on, et üle 50-aastased mehed teeksid regulaarselt PSA analüüsi, eriti kui perekonnas on olnud eesnäärmevähi juhtumeid. PSA testi on soovitatav alustada 45. eluaastast, kui perekonnas on esinenud varasemaid juhtumeid.

Eesnäärmevähi riskitegurid

• Vanus (alates 50. eluaastast suureneb risk)
• Perekondlik eelsoodumus
• Ülekaalulisus ja metaboolne sündroom
• Suitsetamine ja ebatervislik toitumine