Inimesed ei pea end üldiselt HIV ja STLIde poolt ohustatuks, kuid kõigil võib elus tulla ette, et suhe puruneb ja leitakse uus partner, seega peaks oma tervist regulaarselt kontrollima. «Tihti kulgevad HIV ja teised STLId üldse ilma igasuguste haigustunnusteta, seega on püsisuhet alustades hea, kui mõlemad partnerid testivad end HIV ja teiste STLIde suhtes. Ainult nii võib kindel olla, et teadmatusest teineteist ei nakata. HIV ja teiste STLIde suhtes testimine peaks kuuluma iga seksuaalselt aktiivse inimese tervisekontrolli hulka,» sõnas TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera.
HIV ja teiste STLIdega võib nakatuda igaüks – see ei ole kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus. HIV ja teised STLId levivad kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, aga ka kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse ajal, sünnitusel ja rinnaga toitmisel.
Eesti Seksuaaltervise Liidu president dr Jaana Below: «Meie koolitajad õpetavad koolides seksuaalhariduse koolituste käigus, et parimat kaitset HIV ja STLIde eest pakub kaitsevahendite kasutamine seksuaalvahekorra ajal. Kondoom on ainus soovimatu rasestumise vastane vahend, mis kaitseb ka suguhaiguste eest. Kahjuks levib nii noorte kui täiskasvanute seas veel palju müüte ning eelarvamusi HIV ja STLIde leviku kohta ning kardetakse või ei peeta vajalikuks ennast testida. Kutsume kõiki üles ennast HIV testimisnädala raames testima!»
HIV on pikaajaline, aeglaselt süvenev infektsioon, mis ei pruugi põhjustada mingeid kaebusi. Inimesed, kes ise ei tea oma nakatumisest, on potentsiaalsed nakkusallikad. Testima peab kindlasti, kui on väiksemgi kahtlus HIVsse või mõnesse teise STLIsse nakatumise suhtes. HIVd saab ravimitega vaos hoida ning õigeaegne haiguse avastamine ja ravi aitavad säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks.