Inimkonna eluiga on viimaste sajandite jooksul kasvanud, kuid viimasel ajal on see tõus aeglustunud. Kas keskmine eluiga võib kunagi ulatuda 100 aastani, jääb küsitavaks, kirjutab Gizmodo.
Kas inimese keskmine eluiga võib kunagi jõuda 100 aastani?
Uuring ajakirjas Nature Aging näitab, et kuigi kõrgema sissetulekuga riikides on eluiga pikenenud, on kasv viimase 30 aasta jooksul aeglustunud. Näiteks USAs on võimalus, et 2019. aastal sündinud jõuavad 100. eluaastani, vaid 3,1 protsendil naistel ja 1,3 protsendil meestel. Peamine takistus on vananemise bioloogiline paratamatus, mille vastu praegused haiguste ravimise meetodid suurt efekti ei paku.
Geneetik Nir Barzilai rõhutab, et pika eluea saladus peitub tervena elatud aastates. Tema uuritud pikaealised inimesed elavad tihti haigustevabalt kuni elu lõpuni. Samas usub Barzilai, et kuigi me võiksime jõuda 115-aastase maksimaalse elueani, on radikaalse pikendamise võimalus hetkel väike.
Teadlane Preston Estep arvab, et tõeliseks läbimurdeks on vaja superintelligentset tehisintellekti, mis suudab ületada inimeste kognitiivseid piire ja lahendada vananemisega seotud keerulisi probleeme. Samuti võib AI aidata luua uusi tehnoloogiaid, mis pikendavad bioloogilist elu või viivad inimesi ühilduma digitaalse teadvusega.
Kokkuvõttes võib 100-aastase keskmise eluea saavutamine nõuda märkimisväärseid meditsiinilisi ja tehnoloogilisi läbimurdeid, mis praeguse seisuga on kaugel reaalsusest. Küll aga on võimalik parandada inimeste elukvaliteeti ja tervena elatud aastate arvu.