/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2024/11/19/16494186t1hd75d.jpg)
Eesti mehed elavad tervena vaid ligi 78 protsenti oma elust, jäädes paari-kolme aastaga alla ka Euroopa keskmisele. Kui naiste seas on levinud teadmine, et kord aastas võiks käia arsti juures, siis meeste puhul on teadlikkus ja käitumisharjumused tervisekontrolliga seoses kesisemad. SYNLAB Eesti laboriarst dr Jüri Laasik toob välja tervisenäitajad, millele mehed peaksid tähelepanu pöörama.
«Meeste peamised terviseriskid on seotud elustiiliga – ebaregulaarne ja mittetäisväärtuslik toitumine, vähene liikumine, ülekaal ja liigne alkoholi tarbimine. Samas mängivad oma rolli ka ületöötamine, tööstress, töö ja puhkuse tasakaalu puudumine, mille tulemuseks on ebakvaliteetne ja ebapiisav uni,» lausus dr Laasik.
Teisalt on dr Laasiku sõnul ka terviseprobleeme, mis esinevad meestel sagedamini kui naistel ning mis ei ole otseselt seotud elustiiliga, vaid võivad tuleneda geneetikast, vanusest või muudest bioloogilistest teguritest. Erinevused suurenevad vanusega ning on regiooniti sõltuvad kultuurilisest ja ajaloolisest taustast. Selliste probleemide ennetamiseks ja jälgimiseks on oluline regulaarselt kontrollida teatud tervisenäitajaid. Statistikaameti möödunud aastal avaldatud andmete põhjal elavad Eesti mehed tervena 57,9 aastat.
Eesnäärme seisundi hindamine
Eesti meeste hulgas on kõige levinum vähivorm eesnäärmevähk, millesse haigestumine vanusega kasvab. Aastas diagnoositakse Eestis ligikaudu 1000 uut eesnäärmevähi juhtu. Parimaks markeriks eesnäärmekasvajate varajaseks avastamiseks on PSA ehk prostataspetsiifiline antigeen.
PSA esmane analüüs on meestele soovitatav alates 40. eluaastast olenemata sellest, kas esinevad vaevused või mitte. Kui perekonnas esineb või on esinenud eesnäärmevähki, siis veelgi varem, 35-aastaselt. «PSA väärtuse kõrgenemist võib esineda ka eesnäärmepõletiku ja healoomulise suurenemise korral. Ainult PSA tõus ei ole küll piisav diagnoosi püstitamiseks, kuid see annab märku, et midagi võib valesti olla ning on vajalikud edasised uuringud. Väga kõrgete PSA väärtuste korral on suur tõenäosus, et tegu võib olla eesnäärmevähiga. Ühekordsest määramisest ehk olulisemgi on PSA taseme hindamine ajas. Kui aastate lõikes on näha PSA taseme tõusu, mis ületab välistest mõjuritest ja vanusest tingitud suurenemise, viitab see kindlasti lisauuringute vajadusele,» ütles dr Laasik.
Maksanäitajad
Maksa tervisenäitajaid mõjutavad enim alkoholi ja mitmete ravimite pikemaajaline tarbimine, ülekaalulisus ja rasvumine, aga ka mitmed viirused, näiteks hepatiidiviirused ja muud haigusseisundid. Dr Laasik toonitas, et kuna maks täidab paljusid organismi toimimiseks vajalikke funktsioone, on selle organi tervisliku seisundi kontrollimine mehe tervise juures äärmiselt oluline.
«Maks osaleb süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses ja reguleerib veresuhkru taset. Samuti aitab maks eemaldada organismist kahjulikke aineid ja toksiine, kahjutustab ning neutraliseerib nii alkoholi kui ravimites olevaid mürkaineid ja nende laguprodukte, eritades neid organismist. Maks toodab ka sappi, mis aitab seedetraktis toitainetel imenduda. Sapiga eritatakse ka eelpoolmainitud mürkained ja laguproduktid. Maks on oluline organ, mis osaleb verevalkude sünteesis, olles seega oluline nii vere hüübimise kui ka immuunsüsteemi toimimiseks,» tõi SYNLABi laboriarst esile.
Ta selgitas, et just meestel avastatakse sageli maksa talituse häireid, mistõttu tasub isutuse, üldise halva enesetunde, ravimite ja alkoholi järjepideva tarvitamise või ülekaalulisuse korral oma maksa tervist vereanalüüsi abil kontrollida, sest muutused maksanäitajates võivad esineda ka siis, kui mingeid erilisi sümptomeid ei täheldatagi.
Südame-veresoonkond ja kolesteroolisisaldus
Südame- ja veresoonkonnahaigused on Tervise Arengu Instituudi andmetel kõige sagedasem surmapõhjus Eestis, moodustades 46 protsenti meeste suremusest. Suur kolesteroolisisaldus on üks olulisemaid südame-veresoonkonna haiguste (SVH) riskitegureid. Kolmandik südame isheemiatõvest on põhjustatud ülemäärasest kolesteroolisisaldusest.
«Verest saab mõõta mitut erinevat kolesterooli: üldkolesterooli kõrval on veel LDL- ehk «halb» kolesterool ja HDL- ehk «hea» kolesterool. LDL-kolesterooli suur sisaldus veres põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi ning suurendab sellega südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. HDL-kolesterool transpordib kolesterooli vereringest maksa tagasi ning mida suurem on selle sisaldus, seda parem,» selgitas arst.
Ta soovitas kolesteroolisisaldust kontrollida paari aasta tagant alates 20. eluaastast. «Eriti oluline on kolesteroolisisaldust regulaarselt kontrollida vähemalt kord aastas riskigruppi kuuluvatel kaasnevate haigustega inimestel, näiteks diabeetikutel või kõrge vererõhuga, südamehaiguste ja metaboolse sündroomiga inimestel,» tõi dr Laasik välja.
D-vitamiin
Palju on räägitud sellest, et Eestis elavatel inimestel on geograafilisest asukohast tingituna normist madalam D-vitamiini tase. Tänu teavitustööle on eestlaste D-vitamiini tase aastatega paranenud. Kui 2017. aasta SYNLABi meditsiinilabori analüüside kokkuvõte näitas, et 71 protsendil meestest oli D-vitamiini näit vereseerumis alla soovitusliku taseme ehk alla 75 nmol/l, siis eelmisel aastal oli D-vitamiini näit alla normi 64 protsendil meestest.
«D-vitamiini puhul on rõhutatud selle olulisust tervete ja tugevate luude ning hammaste arengus, kuid lisaks luukoele on see tarvilik komponent närvikoe talituses. Vitamiin D osaleb vere hüübimises, soodustab immuunsüsteemi normaalset toimimist ning korras tase veres vähendab diabeeti haigestumise riski. Lisaks stimuleerib see tuju ja söögiisu reguleeriva serotoniini sünteesi ajus. D-vitamiini madala taseme korral on madal ka serotoniini tase veres, mis toob kaasa tähelepanu- ning meeleoluhäireid, sealhulgas depressiooni ja kognitiivse võimekuse langust,» tõi SYNLABi laboriarst välja vitamiin D mõju, millest pole piisavalt räägitud.
Jämesoolevähi analüüs
Hoolimata sellest, et 2023. aastal püstitati Eestis soolevähi sõeluuringu osalusmäära rekord ning soolevähi sõeluuringul osales 60,4 protsenti uuringule kutsutud meestest ja naistest, on soolevähk ikkagi vähkidest üks suurimaid surmapõhjustajaid nii naiste kui ka meeste puhul.
Dr Laasiku sõnul on kõige lihtsam, kättesaadavam ja kiirem uuring jämesoolevähi riski kontrollimiseks peitveretest. «Esmase analüüsi, peitveretesti, saab teha kodust lahkumata, kasutades spetsiaalset proovivõtukomplekti. Analüüs aitab avastada seedetrakti verejookse ning seda kasutatakse sõeluuringuna jäme- ja pärasoolevähi varajases diagnostikas,» kirjeldas arst. Ta lisas, et kui jämesoolevähk avastatakse esimeses staadiumis, mil siirdeid veel ei esine, siis on täieliku paranemise tõenäosus 95 protsenti.
«Kutsun kõiki mehi üles seadma n-ö meesmärgi ehk käima vähemalt kord aastas arsti juures, et teostada terviseuuring, pidada tervisealast nõu spetsialistiga, et pikendada tervena elatud aastaid,» pani dr Laasik kõigile meestele südamele.