Eesti liigub kõikehõlmava vähikeskuste võrgustiku loomise suunas

Tartu Ülikooli kliinikumi algatusel ja Eesti vähikeskuse juhtimisel pannakse ühes välisekspertidega põhjalik diagnoos Eesti vähivaldkonna hetkeseisule. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

Tartu Ülikooli kliinikumi algatusel ja Eesti vähikeskuse juhtimisel pannakse ühes välisekspertidega põhjalik diagnoos Eesti vähivaldkonna hetkeseisule. Analüüs tehakse Euroopa Liidu CCI4EU projekti raames, mille eesmärk on parendada riiklikult vähivaldkonna organisatsioonide koostööd, tagada vähipatsientidele võrdsed võimalused diagnostikas ja ravis ning edendada teadustööd. Projekti edukas teostus aitab Eestile luua ühtselt tugeva vähikeskuste võrgustiku.

Eesti vähivaldkonna kaardistamine ja parendustegevused viiakse läbi projekti CCI4EU (Comprehensive Cancer Infrastructures for the EU) eesmärkide täitmiseks. Eesti vähikeskuse üle-eestiliselt koordineeritavas projektis osalevad partneritena projekti rahastuse taotleja Tartu Ülikooli kliinikum, sotsiaalministeerium, Tervisekassa, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tervise Arengu Instituut, Eesti Vähiliit ning patsiendiorganisatsioonide esindajad.

2025. aasta lõpuni keskendutakse ühises koostöös projekti kolmele suurele eesmärgile: Eesti vähipatsientide raviteekonna parendamisele, teadusarendustegevustele, sh kliinilistele uuringutele, ning kõikehõlmava vähikeskuse loomisele.

21. ja 22. novembril 2024 toob CCI4EU Deep Dive esimene visiit Tartusse kaheksa väliseksperti seitsmest riigist, kelle kõrvalpilk aitab analüüsida Eesti vähivaldkonna tugevusi ja puudujääke, nõustada projekti osapooli vajakajäämiste parendamisel ning kõikehõlmava ja ühtselt tugeva vähikeskuste võrgustiku loomisel.

Tervise Arengu Instituudi andmetel on viimastel aastatel diagnoositud üle 8000 vähijuhu aastas. Eesti vähikeskuse projektijuhi Kadi-Liis Veimani sõnul väärib iga patsient võrdselt kvaliteetset raviteekonda olenemata vähi spetsiifikast, maakonnast või koduhaiglast. «Kõikehõlmava vähikeskusena haldaksime vähikeskuste võrgustiku koostööd nii vähi diagnostika, ravi, palliatiivravi kui ka kliinilise- ja baasteaduse vallas. Sellise koostöö aluseks on ravi- ja teadusasutuste, riigisektori ja patsiendiorganisatsioonide kokkulepped, mis töötaksid vähivastase võitluse ja patsiendi hüvanguks,» rääkis Veiman.

Tartu Ülikooli kliinikumi vähikeskuse direktori dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul on äärmiselt oluline pakkuda Eesti vähipatsientidele parimat, tänapäevastele standarditele vastavat ja võimalikult läbipaistva raviteekonnaga vähiravi. «Oluline on lihtsustada arusaama eesootavast ravist ning näidata nii patsiendile kui meditsiinipersonalile täpselt, kus patsient oma raviga hetkel asub. See kõik võiks tuua samasse infovälja nii diagnostikud, onkoloogid, kirurgid, perearstid kui ka teised tervishoiuspetsialistid, muutes kogu vähiravi protsessi kõikide osapoolte jaoks lihtsamaks ja selgemaks,» jagas Kõrgvee.

Lähema aasta sihiks on suurendada ka vähivaldkonna teadustööd. «Peame ühildama baasteadused ja kliinilised uuringud igapäevapraktikaga. Mida suurem on osalus kliinilistes uuringutes, seda suuremad on Eesti patsientide võimalused saada innovaatilist vähiravi. See toob omakorda kaasa paremad ravitulemused, pikema elulemuse ja elukvaliteedi tõusu,» rõhutas Kadi-Liis Veiman.

Projektis osalemine ja vähikeskuste võrgustiku loomine ei toeta mitte ainult Euroopa vähktõvevastase võitluse kava eesmärki tagada 2030. aastaks 90 protsendile vähipatsientidele ligipääs võrdse kvaliteediga diagnostikale ja ravile igas haiglas, aga ka Eesti vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 püstitatud eesmärke.