/nginx/o/2024/11/20/16497445t1h46e8.jpg)
Kui säärte veresooned on laienenud pea sõrmejämeduseks või meenutavad sinist ämblikuvõrku, säär paistetab ja punetab, on need ohumärgid, mis viitavad kroonilisele veenipuudulikkusele. See aga võib olla sissejuhatus venoosse haavandi tekkele, mis on inimese jaoks pikaajaline ja elukorraldust häiriv probleem. Kuidas sellist muret ennetada ja vajadusel ravida?
Alustuseks väike meeldetuletus inimese vereringe toimimisest. Vereringe koosneb arteriaalsest, venoossest ja kapillaarsest osast. Arterite ülesanne on kanda hapniku- ja toitaineterikast verd kõikidesse keha kudedesse. Veenid omakorda transpordivad vere tagasi südame suunas. Vere liikumise jalgadest südamesse tagavad veenides olevad ühesuunaliselt verd edasi juhtivad veeniklapid ja lihaspump ehk säärelihased, mis töötavad füüsilisel koormusel.
Kui aga veenid on laienenud või nende klapid kahjustunud, takistab see vere tõhusat liikumist. Selle tagajärjel tõuseb jalaveenides vererõhk, mis omakorda tekitab turset, kudede hapnikupuudust ja nahamuudatusi (punetus, ekseem jne). Kui seda seisundit ei ravita, kahjustub nahk aina enam ja lõpuks võibki tekkida haavand. Kuna venoosne haavand on krooniline ja sageli halvasti paranev, tuleks teha kõik võimalik haavandite tekke ennetamiseks. Selleks on esmalt vaja tunda ära ohumärgid, mis viitavad veenihaigusele.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla plastikakirurgia ja põletusravi üksuse ülemarst Tiiu Kaha selgitas, et venoosse verevoolu kroonilisest häirest annab märku nii jalgade välimus kui ka enesetunne. «Näiteks võib jalgades esineda raskus- või väsimustunne, seda eriti õhtuti, samuti võib tekkida sääre sisepinnal valu või sügelus. Probleemidest annab märku seegi, kui säärtel on näha sinakat kapillaarvõrgustikku või suisa sõrmejämedusi laienenud veene. Ka võib jalg altpoolt, eriti hüppeliigese juurest olla turses, mis tavaliselt õhtuks suureneb,» tõi doktor Kaha näiteid. Kui esineb mõni neist sümptomitest, tasub minna perearstile, et mitte maha magada õiget aega probleemi diagnoosimiseks ja ravi alustamiseks.
Kui aga on märgata nahamuutusi säärel – näiteks punetus hüppeliigese juures või naha pruunikaks muutumine, samuti valged laigud, ekseem jmt – on see hoiatav märguanne selle kohta, et krooniline veenipuudulikkus on jõudnud faasi, mil on suur oht haavandi tekkimiseks. Hea uudis on aga see, et venoosne haavand vajab arenemiseks pikka aega ja oskuslike ennetusvõtetega saab haavandi teket vältida.
Esmatähtis on liikumine vähemalt 30 minutit päevas, sest tempokas kõndimine paneb vere veenides paremini käima. Turse vältimiseks võiks leida päeval aega, et lamada 20–30 minutit ülestõstetud jalgadega. Toituda tuleb tervislikult ja ülekaalu või rasvumise korral peaks kaalu alandama.
Haavandite ennetuses on ka asju, mida ei peaks tegema. Näiteks ei maksa minna kuuma sauna ega vanni ning end liiga sooja veega pesta. Suitsetajatel tuleb kahjuliku harjumusega hüvasti jätta, sest suitsetamine halvendab vereringet.
Kroonilise veenipuudulikkuse korral on aga lisaks tervislikule elustiilile vaja ka õiget ravi. Peamine meetod on kompressioonravi, mis tähendab spetsiaalsete kompressioonsukkade või -sidemete igapäevast kandmist, välja arvatud öösel magades. Sukk või side avaldab jäsemele väljastpoolt survet, see tõhustab veeniklappide tööd ja parandab venoosset verevoolu. Samuti vähendab kudedes turset ja põletikku ning soodustab kudede paranemist. Tasub ka teada, et valged sukad ei ole ravisukad, vaid neid kasutatakse tromboosi profülaktikas.
Ravisukkadel ei ole märget DEN-ides, vaid need kuuluvad nelja kompressiooniklassi. Milline kompressiooniklass valida, otsustab arst sõltuvalt veenipuudulikkuse raskusastmest ja alajäsemete arterite seisundist. Esmase ravisuka kirjutabki välja eriarst või perearst. Kuna kompressioonravi peab olema elukestev ja õige surve tagamiseks on vajalik ravisukkade uuendamine, tekib iga kuue kuu tagant automaatselt võimalus soetada uued kompressioonsukad.
Kompressioonsukki saab osta apteekidest ja meditsiiniseadmeid müüvatest tervisekauplustest. Kuna ravisukkade esmakordne jalga panemine võib osutuda väga keeruliseks, paluge müüjal end aidata. Oluline on teada ka seda, et kompressioon võib ebaõige kasutamise korral paranemist aeglustada, tekitada valu ja kahjustusi, seetõttu on oluline osta õige kompressiooniklassiga sukad just enda mõõtude järgi ja neid ka õigesti kasutada.
Enamikus müügikohtades kehtib ravisukkade ostmisel Tervisekassa soodustus. Täpsem info soodustuste kohta on leitav Tervisekassa kodulehel ja kompressioontoodete müüjate kohta siin.
Üks põhjus, miks inimesed vahel kompressioonravile käega löövad, on asjaolu, et ravisukki on väga raske jalga saada. «Sageli patsiendid loobuvad kompressioonsukkadest just nende ebamugavuse tõttu. Tõsi on see, et sukad on esialgu väga tihedad. Kuna jalg on turses, siis ravisuka jalga saamine ei õnnestugi. Siiski on olemas abivahendid, mis hõlbustavad ravisuka jalga panemist. Näiteks spetsiaalne raam, millele ravisukk asetatakse, ning seejärel libistatakse jalg suka sisse,» selgitas doktor Kaha, et hoolimata raskustest ei tohi hea ravitulemuse huvides alla anda. Teinekord piisab vaid ühekordsest turse tekkimisest ja pikka aega kestnud ravi saab tagasilöögi. Kui patsiendil on raskusi kompressioonsuka jalga tõmbamisega, on alternatiiv kompressioonsidemed.
Nagu eelnevalt mainitud, võtab kroonilise venoosse puudulikkuse korral tükk aega, enne kui võib tekkida venoosne haavand. Tavaliselt tekib haavand mikrotrauma (näiteks sääsehammustus, kriimustus) tagajärjel sääre alaosas, kuid esineb ka ilma traumata, spontaanselt tekkivaid venoosseid haavandeid.
Doktor Kaha rõhutas, et kuna venoosse haavandi põhjus on veenihaigus, on haavandi ravimisel vähe kasu sellest, kui kasutatakse ainult haavaravi tooteid, näiteks geele ja salve, sest need ei likvideeri haavandi põhjust. Venoosse haavandi põhjuslik ravi on järjepidev kompressioonravi.
Lisaks vajab haavand sõltuvalt oma olemusest ja kasutatavatest haavaravitoodetest pikka aega sidumist.
Kroonilise haavandi paranemine võib vaatamata tõhusale ravile võtta aega mitu kuud. Doktor Kaha tõi välja, et sageli muutuvad patsiendid pärast haavandi paranemist mugavaks ja loobuvad kompressioonsuka või -sideme kasutamisest. «Kuigi haavand paraneb, jääb alles põhjus, miks haavand tekkis. Haavandi taastekke vältimiseks on oluline eluaegne ja järjepidev kompressioonravi,» kordas ta. Kui haavand siiski vaatamata ravile nelja kuni kuue kuu jooksul ei parane, võib perearstiga arutada nahaplastika võimalusi.
«Krooniline venoosne haavand on inimesele pikaajaline ja elukorraldust häiriv probleem, millega toimetulekuks on vaja spetsialistide abi. Eelkõige on haavandi paranemise võti aga patsiendi enese kätes ja nõuab edu saavutamiseks järjepidevat pühendumist,» rõhutas doktor Kaha.
Pärilikkus. Sageli on probleemid veenilaienditega olnud mitmel põlvkonnal. Esimesed veenilaiendid võivad tekkida juba noorukieas.
Liigne kehakaal. See tekitab suuremat koormust alajäsemetele ja kõhuõõnes paiknev rasv takistab venoosse vere tagasivoolu südame suunas.
Sugu. Veenipuudulikkus esineb sagedamini naistel.
Vanus. Tavaliselt suureneb venoosse haavandi esinemissagedus koos vanusega.
Pikaajaline seismine ja istumine. Vere liikumist südame suunas tagavad lisaks veeniklappidele ka lihased. Liikumine paneb tööle lihaspumba, mis parandab veenides vere liikumist südame suunas. Pikka aega ühes asendis seismine ja istumine suurendab paisu veenides ning põhjustab turse teket säärtes ja jalalabades. Seetõttu esinebki veenilaiendeid eelkõige seisva ja istuva töö tegijatel (nt juuksurid, müüjad, autojuhid, kontoritöötajad).
Suitsetamine. Halvendab vereringet.
Rasedus(ed). Loode surub kõhuõõnes olevatele veenidele ja põhjustab veenirõhu tõusu alajäsemetes. Samuti võivad veenilaiendite teket soodustada rasedusaegsed hormonaalsed muutused organismis. Rasedus ei ole küll ise veenihaiguse põhjustaja, kuid võib veenipuudulikkuse teket kiirendada. Iga järgnev rasedus suurendab veenipuudulikkuse tekkimise riski.
/nginx/o/2023/01/26/15101430t1h7a18.jpg)