/nginx/o/2024/11/25/16505463t1h9a21.jpg)
Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi poolt läbi viidud uurimustöös vaadeldi Eesti inimeste suutervist ja seda mõjutavaid tegureid. Tulemused näitasid, et paremini hoolitsevad oma hammaste eest kõrgema haridustaseme ja sissetulekuga ning pealinnas elavad inimesed.
Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi teadlased kaardistasid Eesti täiskasvanud elanike suutervise seisundit ja leidsid selle käigus seoseid Eesti täiskasvanute suutervisega seotud harjumuste ja sotsiaalmajanduslike tegurite vahel.
Kokku uuriti kaheksat hea suutervisega seotud harjumust: toidukordade vahel vähemalt kolmetunnise pausi pidamine, janu korral vee joomine, hammaste pesemine kaks korda päevas, hammaste igapäevase pesu mitte vahele jätmine, igapäevane hambavahede puhastamine, suuhügieeni- ja toitumisalase nõustamise saamine, regulaarne vähemalt korra kahe aasta jooksul hambaarsti juures kontrollis käimine ning mittesuitsetamine.
Sotsiaalmajanduslike tegurite osas vaadeldi vastaja sugu, vanust, haridust, elukohta ja pere sissetulekutega toimetulekut. Andmed koguti Eesti täiskasvanud elanikkonna suutervise uuringu raames 2019.–2021. aastal veebiküsitluse teel. Kokku saadi 2376 vähemalt 35-aastase inimese andmed Eesti kõigist maakondadest ja suurematest linnadest.
Uuring kinnitas, et nagu kõikjal maailmas, mõjutavad haridus, sissetulek ja elukoht oluliselt inimese suutervisega seotud käitumist. Uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste nooremteadur Marjo Sinijärv ütles, et naistel ja noorematel täiskasvanutel on rohkem parema suutervisega seotud harjumusi kui meestel ja eakatel. «Teadlikum suutervisealane käitumine on seotud kõrgema haridustaseme, kõrgema sissetuleku ja elukohaga suuremates linnades, eriti Tallinnas. Mida rohkem inimesel on parema suutervisega seotud käitumisviise ja mida lihtsam tal on nii majanduslikult kui geograafiliselt hambaravi teenustele ligi pääseda, seda paremini ta oma suutervist hindab.»
Seega tuleks Sinijärve sõnul riiklikult rohkem tähelepanu pöörata vanusest sõltumata Eesti inimeste suutervisega seotud teadlikkuse tõstmisele ja hambaravi teenuste kättesaadavuse parandamisele nii hambaravi rahastuse kui ka asukoha ja järjekordade vaates. «Eriti oluline on toetada madalama sissetulekuga inimesi, sest neil on suuõõne haiguste esinemise risk suurem.»
Sinijärv rõhutas, et oluline on mõista hambaravis ennetuse, mitte ainult haiguse ravi tähtsust. «Ennetuse rahastamine on alati soodsam kui välja kujunenud haiguste ravi seda nii inimesele endale kui riigile. Enamikke suu- ja hambahaiguseid on võimalik ennetada.»
Varasematest rahvusvahelistest uurimustöödest on teada, et vähene suutervisealane teadlikkus ja hea suutervise tagamiseks vajalike harjumuste puudumine igapäevaelus suurendab suu- ja hambahaiguste esinemise tõenäosust. «Uurimistöö on oluline, sest Eesti inimeste suutervist ja seda mõjutavaid tegureid ei ole varasemalt nii põhjalikult uuritud,» lisas Sinijärv. Just need, kelle ravivajadus on suurim, vajavad enam tähelepanu ennetuse ja toetuste osas.
Eesti täiskasvanud elanikkonna suutervise uuringut rahastas Tervisekassa. Artikkel «Eesti täiskasvanute suutervisega seotud käitumisviisi ja harjumuste ning sotsiaalmajanduslike tegurite vahelised seosed» avaldati ajakirjas Acta Odontologica Scandinavica. Teadustöö autorid on Marjo Sinijärv, Jana Olak, Rein Murakas ja Riina Runnel.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)