/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/10/16408902t1h6796.jpg)
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal olid Eesti tervishoiukulud 2023. aastal 2,853 miljardit eurot.
Eestis olid tervishoiukulud mullu 2,8 miljardit eurot
Tervishoiukulud olid 13 protsenti ehk 325 miljonit eurot suuremad, 2022. aastal oli kasv 7,5 protsenti ja 176 miljonit eurot.
Avaliku sektori osatähtsus tervishoiukuludes oli 76 protsenti ja kulud suurenesid aastataguse ajaga võrreldes 14 protsenti ehk 272 miljonit eurot. Leibkondade tervishoiukulud suurenesid kaheksa protsenti, mis oli vähem kui 2022. aastal. Kokkuvõttes vähenes leibkondade omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludes ühe protsendipunkti võrra 2021. aasta tasemeni ehk oli 22 protsenti.
Tervishoiukulude osakaal sisemajanduse kogutoodangus moodustas 2023. aastal 7,5 protsenti.
Pärast 2022. aasta langust 6,9 protsendini, mille tingis SKT kiirem kasv võrreldes tervishoiukuludega, on osakaal taastunud 2020. ja 2021. aasta tasemele.
Vaadeldes kulutusi teenuste järgi, toimusid kõige suuremad juurdekasvud peamistes rühmades – aktiivraviteenustes (197 miljonit eurot rohkem kui 2022. aastal), pikaajalises õendus- ja hooldusabis (58 miljonit) ning meditsiinitoodete rühmas (46 miljonit). Suurimad vähenemised olid seevastu ennetustegevustes, mis on seotud Covid-19 testimiste ja vaktsineerimise vähenemisega, kokku ligikaudu 50 miljonit eurot.
2023. aastal leibkondade tervishoiukulude kasv aeglustus. Siiski suurenesid leibkondade tervishoiukulud kokku 45,6 miljonit eurot. Suuremad tõusud olid hambaravis (20 miljonit eurot) ja retseptiravimite kuludes (12 miljonit eurot). Leibkondade omaosalusest suurima osa moodustasid hambaravikulud 32 protsenti, õendus-hooldusabi 18 protsenti ja retseptiravimid 15 protsenti.
Leibkondade keskmine kulu ühe inimese kohta tõusis 439 eurolt 462 euroni aastas. Avaliku sektori kulud ühe inimese kohta olid 1584 eurot ning kokku investeeriti 2023. aastal iga inimese tervisesse keskmiselt 2089 eurot. Avaliku sektori kulutustest 58 protsenti moodustasid erinevad aktiivraviteenused, sealhulgas haiglaravi, millele järgnesid kulud tugiteenustele nagu kiirabi 15 protsendiga.
Tervishoiukulude arvestust peetakse rahvusvahelise OECD-WHO-Eurostati ühise metoodika (SHA 2011) alusel ning kasutatakse riikidevahelistes võrdlustes. Tervishoiukuludest arvatakse välja haigushüvitised ja tervishoiutöötajate väljaõppekulud (välja arvatud täiendkoolitus). Tervishoiu kapitaliinvesteeringute üle peetakse eraldi arvestust ning need ei sisaldu jooksvates tervishoiukuludes.
Arvestus toimub lõpptarbimise järgi, millise teenuseosutaja juures teenused ja kaubad inimeseni jõudsid ning kasutamise aasta järgi.
Tervishoiukulude arvestuse 2023. aasta andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Rahvusvahelistesse andmebaasidesse jõuavad uued Eesti andmed 2025. aasta juunis.
/nginx/o/2024/11/25/16506053t1h55fc.png)